Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 8: 22-36
22 Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal. 23 Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust. 24 Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad. 25 Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina, 26 kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki. 27 Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale, 28 kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad, 29 kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused, 30 siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees, 31 mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest. 32 Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed. 33 Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata! 34 Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures. 35 Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks. 36 Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.”
Tänase teksti autor ütleb, et tarkus oli üks esimesi Jumala loomistöid. Veel enne seda kui sündisid vetesügavused, enne kui Jumal tühjusest tõi esile loodu, oli “ tarkus” esimesena ja mudelina kõigele järgnevale. Sel viisil said mäed ja künkad, maa ja taevad, põllud ja mered – kõik oma vormi kõigepealt jumaliku tarkuse loovas kujundamises. Tarkuse võtmeteema tõuseb samal viisil esile ka psalmides, kus laulja liigub Jumala tööde kirjeldamiselt ja tema olemasolu tunnismärkidelt loodus, Tema päästetegudele oma rahva heaks.( vt psalmid 19,65,121,135,147)
Sel viisil räägib Pühakiri meile Jumala üleüldisest järjepidevusest, sellest et toosama tark ning armastav eesmärk on aluseks igale Jumala toimimisele – toimub see siis Iisraeli heaks, koguduse huvides või inimkonna ja kogu maailma kasuks.
Sama põhimõte, kuigi pisut teises vormis, ilmneb ka Uues Testamendis. Näiteks kuulutab Johannese evangeelium, et Jeesus on Sõna (logos). Laenates selle termini kreeka filosoofiast, kuulutab Johannes, et Jeesus, kes kõige alguses oli “Jumala juures” on see kelle läbi ja kelle pärst kogu loodu sai olevaks :” Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud...” (Jh 1:3).
See aga tähendab, et ei meie eneste elud ega ka maailm milles elame, saa olla viimselt juhuslik, kasutu või mõttetu -vaatamata kogu patu, hävituse ja inimliku skeptilisuse reaalsele olemasolule. Elu ise, kogu oma säras ilmutab meile lakkamatult Jumala tarkust; kogu loodu osutab oma Looja suunas. Meil tarvitseb vaid avada silmad, meeled ja vaim, et avastada kõikjal eneste ümber Jumala armastavat heldust, loovust ja armu.
Selle kommentaari autor: Michael Knowles