Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 110
Messia kuninga- ja preestriamet1Taaveti laul. Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”
2Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist. Valitse keset oma vaenlasi!
3Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
4Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”
5Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päeval.
6Ta mõistab kohut rahvaste seas ta täidab kõik laipadega, ta purustab päid laial maal.
7Ta joob jõest tee ääres, seepärast ta tõstab oma pea üles.
See on hämmastav prohvetlik psalm, mis vaatab ajas ettepoole, Jeesuse Kristuse kui ülima Preester-Kuninga lihakssaamisele ning ülendamisele. Issanda poolt armastatud kuningana, aimab Taavet Jeesuse, Kuningate Kuninga tulekut. Pole siis ime, et psalm voolab üle piibellikest vastukajadest, mis pakuvad rikkalikku tõlgendusvõimalust - ometi ei ole paremat viisi kui järgida Jeesuse juhtimist (Mt 22:43-45).
Taaveti Issanda ja Messia julgeolek vaenulikus maailmas on rajatud Jumala enese meelevallale (s 1,2).Tema vaenalsi võib olla suur hulk, kuid Jumala väge nende arvukus ei mõjuta, tal on Issanda paremal käel täielik julgeolek.
“Parem käsi” on austuse sümbol. Jumal austab neid, kes austavad Teda (1Sm 2:30). Ja kuigi Jumal asetab Taaveti Issanda oma paremale käele, tunnustab Taaveti Issand Jumalat enda paremal käel (s 5). Taoline vastastikusus on tervikliku suhte tunnus. Ja Issand austab ka meid - selleks, et oleksime võimelised austama Teda.
Jumal austab Taaveti Issandat kahel viisil: kõigepealt asetab Ta tema vaenlased ta jalge alla (s 1), kuid kui see sünnib, siis toimib ta “preestrina Melkiseedeki korra järele” (s 4). Jeesus, Messiana, ei taotlenud oma vaenlaste maapealt minemapühkimist, vaid nende muutumist. Kui meie, tema rahvana, võtame omaks selle preestri rolli, valmistab Jumal meile laua meie vastaste silme all (Ps 23:5); kuid et tegu on Issanda lauaga, tuleb meil kutsuda sinna ka oma vaenlased.
Teiseks uuendab Jumal tema noorte väe (s 3). Nooruslikkuse kaotamine on suurem kaotus kui krooni või trooni kaotamine. Taaveti Issandale kinnitatakse nooruse “kastet” (s 3). Preestriseisus, või ka kutsumine hoolida ja juhtida inimesi Jumala juurde, on nooruslikkuse saladus- ka meie jaoks.
Selle kommentaari autor: John Olley