Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 10:17-32
17 Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära. 18 Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp. 19 Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik. 20 Õiglase keel on valitud hõbe, õelate süda on vähe väärt. 21 Õiglase huuled kosutavad paljusid, aga rumalad surevad arunappuse pärast. 22 See on Issanda õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde. 23 Albile meeldib teha häbitegusid, aga mõistlikule mehele meeldib tarkus. 24 Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse. 25 Kui torm üle käib, siis pole enam õelat, aga õigel on igavene alus. 26 Nagu äädikas hammastele ja suits silmadele, nõnda on laisk sellele, kes tema läkitab. 27 Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse. 28 Õigete ootus on rõõm, aga õelate lootus hukkub. 29 Issanda tee on kindluseks laitmatule, aga kurjategijaile on ta hukatuseks. 30 Õige ei kõigu iialgi, aga õelad ei jää maale elama. 31 Õiglase suu edendab tarkust, aga valelik keel hävitatakse. 32 Õiglase huuled teavad, mis on meelepärane, aga õelate suu on pöörane.
Jõukuse petlikkus.
Tänane tekst, nagu ka terve 10 peatükk, räägib ühe teemana meile jõukuse petlikkusest. Jõukus võib olla saavutatud “ülekohtuselt” (Õp 10: 2), või vägivalda kasutades (Õp 10: 6,11); kõveraid teid pidi tulla ( Õp 10:9), või olla omandatud lausa pettuse teel (s 18,19,31). Viimselt saavad kõik petjad ka karistuse ( s 16,25,27), ja nende lootus pudeneb olematuks (s 28,29,30). On see kindlasti alati nii? Üks näide: Ameerika finantsist ning börsitegelane, Bernie Madoff, pettis aastate jooksul investoritelt välja peaaegu 65 miljardit dollarit. Praegu kannab ta 150 aastast vanglakaristust.
Jumal võib õnnistada oma rahvast materiaalselt ka mitmekordse majanduslanguse keskel. Siiski on jõukus vaid inimese jumalasuhtega võimalik kaasnev nähtus - eeldusel, et Jumala korraldused võetakse vastu, ollakse avatud korrigeeringutele ning kõneldakse targalt (Õp 10:8, Õp 10:13,17).
Mingil juhul ei tohiks majanduslik heaolu olla taandatud maagilise vormeli tasandile - nö “taevasele kassale”, mis avaneb “õige” käitumise korral - sest meie kõikide viimne pääste ja pelgupaik on Jumal, kes peab jääma ka igasuguse muu toimimise keskmesse (s 29). Jumal tõesti tasub hea töö ning usinuse eest ( Õp 10:4-5, s 22). Tema õnnistus võib väljenduda lisatud eluaastates aga ka selles, kuidas Ta valmistab meid igaviku vastu (s 25,27).
Aga kas siis materiaalne puudus viitab jumalikule meelepahale? Põhimõtteliselt pole see võimatu (kuigi üldprintsiibina ei tohiks seda sel viisil rakendada ), eriti kui selle peamiseks “maalteoojaks” on inimesepoolne puhas laiskus ja mugavus (Õp 10:4-5). Enamasti aga on elu palju mitmetahulisem: tööpuudus, rahvusvahelised turud, halb tervis jpm asjaolud on need, mis mõjutavad inimese olukorda. Mitmed kõige “rikkamatest” kristlastest on “vaesed maailma silmis” (Jk 2:5).
Selle kommentaari autor: Steve Brady