Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 32:36-52
Moosese lahkumislaul36Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.
37Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,
38kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joogiohvrite veini? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!
39Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest.
40Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan:
41kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad.
42Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab õgima liha, mahalöödute ja vangide verd, vaenlaspealikute päid.
43Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale.”
44Ja Mooses tuli ning rääkis kõik selle laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.
45Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,
46siis ta ütles neile: „Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi!
47Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.”
Mooses ei pääse tõotatud maale48Ja Issand rääkis Moosesega veel selsamal päeval, öeldes:
49„Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!
50Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juurde, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juurde,
51sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrbes, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel.
52Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele.”
Tavaliselt piisabki rahvale karistuseks hädadest, mida ta koges jumalatuna elades, mil ta oli mängukanniks tumedate jõudude käes. Meelt parandanud rahvas näeb aga nüüd ise kohtumõistmist vägede üle, kes on Jumalat vihanud ( s 40-43).
Kindlasti tekitab esmapilgul hämmastust asjaolu, et Mooses ei pääsenud tõotatud maale (s 52). Oli ju Mooses olnud segastel ja kriitilistel aegadel Iisraeli rahva hulgas õige usu hoidjaks ja selgitajaks, ta oli prohvet ja seejuures väga erilise positsiooniga – mees, kellega Jumal rääkis palgest palgesse. Tõotatud maa aga jäi talle unistuseks. Ehk oli see Moosese maine ideaal, mille reaalseks saamise ja ühtlasi ka maiseks muutumise eest Jumal teda hoidis. Muutuvad ju reaalsuseks saanud unistused tihti pettumuseks.
Õigem tundub siiski olevat arvamus, et Mooses ei jõudnud tõotatud maale Jumala targa otsuse tõttu, mis hoidis Moosest varjutamast teisi, tema järel tulevaid Iisraeli prohveteid. Ka nemad pidid omal ajal rahva juhtideks tõusma ja ideaalse prohveti vari oleks ehk nii mõnelegi liiga raske kanda olnud.
Selle kommentaari autor: Toomas Jürgenstein