Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 13:1-9, 18-23
1 Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde. 2 Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal 3 ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:„Vaata, külvaja läks välja külvama. 4 Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. 5 Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda. 6 Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt. 7 Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. 8 Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. 9 Kel kõrvad on, kuulgu!” 10 Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: „Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?” 11 Ja Jeesus kostis: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole, 12 sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on. 13 Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista. 18 Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust. 19 Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu. 20 Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab, 21 aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada. 22 Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks. 23 Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.”
Matteuse 13.peatükk on hea näide Jeesuse õpetamismeetodist. Ta räägib selles peatükis seitse tähendamissõna, ning igaüks neist esitab tema kuulajaile erineva väljakutse. Esimesed neli räägib ta suuremale, mitmest erinevast grupist koosnevale rahvahulgale. Viimased kolm aga eraldi oma jüngritele. Tähendamissõna mõiste on otsetõlkes: “kaasa viskama, juurde heitma”: see on lugu, mis heidetakse kaasa selleks, et illustreerida vaimulikku tõde, mille olemuse mõistmiseks peavad inimesed vaeva nägema, sest see tõde polnud sugugi alati ilmne. Tähendamissõnad haaravad kergesti kuuljate tähelepanu, sest kõnelevad igapäevastest, neile tuttavatest asjdaest, samas inimesi provotseerides, innustades ja neile väljakutset esitades.
Kui küsime, miks Jeesus valis just sellise õpetusviisi, näeme, et see küsimus saab vähemalt osaliselt vastatud (salmides 10-17, 34,35). Tähendamissõnad olid ilmutuse tööriistad (s 35), aga kasutatavad vaid neile, kellele ilmutus antud oli (s 11,16,17). Neile, kes otsivad, jagavad nad valgust; neil aga, kes ei otsi, muutub pimedis veel suuremaks.
Jeesus oli inimestele ligitõmbav. Paljud nende hulgast, kes sel päeval tema ümber kogunesid ootasid aega, mila Jumal saadaks Päästja, kes päästaks nad vaenlaste ja rõhujate käest. Rahval oli üsna kindel ettekujutus sellest, kuidas see kõik peaks toimuma ning paljude meelest sai päästmine teostuda vaid sõjalise ülestõusu läbi. Sünagoogides olid rahvas oma prohvetitelt kuulnud, et Jumal saadab uue päeva, mil nad päästetakse nende vaenlaste käest. Jumal hakkab külvama nagu põllumees uuele põllule, ning saab sealt suure saagi - just selliseid pilte kasutasid sageli prohvetid Jesaja ja Jeremija. Seemnekülvi ja lõikuse ajad olid laialdaselt tuntud pildid selle kohta kuidas Looja Jumal päästab oma rahva rõhujate käest.
Ja siin oli nüüd noor, imetähti tegev jutlustaja, pannes inimesi hämmastuma ning küsima, kas mitte tema polegi see tõotatud Päästja. Selles mõttes ei saa imeks panna, et tahvas kogunes Jeesuse ümber teda kuulama - samas see, mida Jeesus ütles, oli hoopis midagi muud, kui nad oodanud olid. Nad ei kuulnud lugu Jumalast, kes külvab oma rahvast nagu seemneid nende omale maale ja taastab nende hiilguse - nii olid nad prohvetitest mõistnud. Selleasemel oli too lugu läbikukkumisest ja õnnestumisest. Esmapilgul aga tundus see kõik üsna segadusttekitav. Tundub, nagu öeldaks 9.salmis: “See kõik ei ole nii ilmne, vaid teil tuleb selle üle järele mõtelda. See, mida ma teile räägin on kõrgem kui teie suudate mõista. “
Siiski on tähendamissõna südames mõte seemnetest, mis on alati viljakad. Nad saavad kogeda vaenulikke tingimusi nagu, linnud, lämmatamine, päike ja okkad. Ja, et seda räägitakse peale jutustusi uskmatusest, võime arvata et Jeesuse kuulutust ei võetud sugugi heal meelel vastu.
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge