Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 38:1-22
Kuningas Hiskija haigus1Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”
2Siis Hiskija pööras oma näo seina poole ja palus Issandat
3ning ütles: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
4Aga Jesajale tuli Issanda sõna, kes ütles:
5„Mine ja ütle Hiskijale: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat
6ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna.
7Ja see olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on öelnud:
8Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna.” Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud.
9Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:
10„Ma ütlesin iseeneses: Oma elupäevade poolel teel pean ma minema surmavalla väravaisse; minult on röövitud mu ülejäänud aastad.
11Ma mõtlesin: Ma ei saa näha Issandat, Issandat elavate maal, ei enam vaadata inimest maailma elanike keskel.
12Mu telklaager kistakse üles ja keeratakse minu käest rulli otsekui karjase telk; ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
13Ma ootasin hommikuni - otsekui murraks lõvi, nõnda murti kõik mu luud-liikmed. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
14Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma häälitsesin, kudrutasin otsekui tuvi. Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, ma olen rõhutud, astu mulle appi!
15Mis oleks mul rääkida ja temale öelda? Tema ju tegi seda! Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad oma hinge kibeduse pärast.
16Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu: sina teed mind terveks ja hoiad mind elus.
17Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus, sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.
18Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind, hauda vajunud ei looda su ustavuse peale.
19Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna: isa kuulutab lastele sinu ustavust.
20Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel kõik oma elupäevad Issanda kojas!”
On väga raske ettekujutada surmaotsuse saamist (s 1). Hiskija inimllik haprus peegeldub tema palves, kus ta meeleheitlikult loetleb oma ustavuse ja usutegusid (s 2-3). Sellele palvele vastab Jumal kaastundega - ja mitte Hiskija enese õiguse tõttu, mida esmapilgul võiks arvata, vaid - eelkõige oma lepinguosaduse pärast Taavetiga ning ka kuninga pisaratest täidetud palve pärast (5a). See kaastunne väljendub tervendamise, pikema eluea ning jumaliku kaitse tõotuses ( s 5-6). Jumalik kaastunne leiab väljundi ka tegudes - Jumal annab märgi (s 7-8). Nagu Joonale kala kõhus, antakse ka Hiskijale armu.
Oma esiisa Taavetiga sarnaselt, komistas Hiskija keskeas poliitilistesse kiusatustesse. Jesaja võrdleb Hiskija oportunistlikku lepingut Egiptusega (Assüüria vastu) surmalepinguga. Ajaraamatu autor aga märgib ära tema uhkust (Js 28:14-15; 2Aj 32:25). Siis parandab Hiskija meelt, ning kuningriik saab selle kahetsuse tulemusel õnnistatud (2Aj 32:26). Hiskija päevik, mida täna loeme, kirjeldab tolle meeleparanduse sisemist kulgu (s 10-20). Hiskija paneb kirja oma hirmu kui surma vari hakkab tema üle laotuma, sest ta teab, et see on Jumala karistus (s 10-14) ning samas on ta üllatunud Jumala sekkumisest, kes purustab surmavärvad ja annab talle tagasi elu ning tervenemise (s 15-16). Sellel teekonnal avastab kuningas ka oma kannatuste tähenduse (s 17-20). Jumalik andestus, mis võimaldas tal tagasi pöörduda templiosadusse, saab tema tervenemises otsustavaks!
Puritaanlaste praktika, mis suunas mõtisklema omaenda igavese puhkamise üle ja nende igapäevased surmaks valmistumise praktikad, kujundasid ühtlasi nende lootuse spiritualiteeti. Puritaanlaste ajajärku täitsid katkuepideemiad ning sajandipikkused sõjad, ja see panid nad, nagu ka miljonid inimesed kaasajal, ühinema Pauluse sõnadega:”„Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” (Rm 8:36, tsitaat Ps 44:23). Riikides, kus möllab HIV/AIDS (nt see, kus ma ise elan) või mõne muu haiguse pandeemia, tundub surma valitsemine veelgi jõulisemana ning elurõõm röövitakse tegelikult tervelt rahvalt. Sellises kontekstis on Hiskija päevaraamatusse sissekantud teekond väärt järgimist.
Selle kommentaari autor: Allan Goddard