Pühapäev, 24. Jaanuar 2016
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 89:20-53
20 Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: „Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast. 21 Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud. 22 Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda. 23 Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda, 24 vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad. 25 Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes. 26 Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale. 27 Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju! 28 Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. 29 Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. 30 Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad. 31 Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi, 32 kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske, 33 siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega, 34 kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust. 35 Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt. 36 Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile. 37 Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees; 38 nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela. 39 Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu. 40 Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni. 41 Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks. 42 Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele. 43 Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi. 44 Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas. 45 Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje. 46 Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela. 47 Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli? 48 Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed! 49 Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela. 50 Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses? 51 Mõtle, Issand, oma sulase teotusele kõigi suurte rahvaste poolt, mida ma kannan oma põues, 52 millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad, kui nad teotavad su võitud mehe jälgi! 53 Tänu olgu Issandale igavesti! Aamen ja aamen!
"Ma laulan Issanda suurest armastusest igavesti, oma suuga annan Su ustavusest teada põlvest põlve." Kinnita Jumala ustavust valjusti. Räägi seda, kuni hakkad seda oma südames uskuma.
Jumala ustavuse kinnitus
See psalm algab Jumala headuse ja ülevuse ülistamisega. Laulu autor alustab Jumala armastuse kuulutamisega ja soovib, et kõik seda teaksid (s 1, 2). Ta möönab Jumala väge ja valitsemist (s 5-11).
Ta viitab Jumala õiglusele ja õiglastele suhetele (s 14). Ta meenutab imelist aega Taaveti valitsemisajal, Jumala võite lahingutes ja Tema tõotust igavesele troonile.
Murtud lubadused?
Siis jõuame salmini 38 ja kõik muutub. Laul kuulutab ülevusest ja on nüüd jätkab pagenduse tolmus. Varasematest kiitust täis salmidest on saanud kibedad read, täis Jumala rahvas ägamist ja nuttu. Kas see Jumal, kes on nii suur ja hea, on oma lubadust murdnud?
Kui esimest korda seda psalmi lugesin, siis mõtlesin, et kas laulu autor on äkki maniakaal-depressiivne. Esimene psalmi pool on nii helge - meenuvad mitmed võidukad psalmilaulud. Ja siis psalmi teine pool siirdub sügavustesse. Võibolla räägitakse siin eluetappidest, tean palju kristlasi, kelle usuteekond sarnaneb lauluga. Nad mäletavad päeva, kui olid joovastuses, kui kõik tundus selge (s 19-29), kuid nüüd on neil palju küsimusi, kui nad püüavad oma usku siduda praeguse elukogemusega (s 38-45). Laulu autor loetleb Jumala tõotusi (s 21-29). Ta keskendub Jumala heldusele ja ustavusele, mida ei saa kunagi ära võtta (ka siis, kui inimesed rikuvad Jumala seadusi). Ta märgib seejärel päris keerutamata, et tundub, nagu oleks Jumal ta unustatud, ja küsib Jumalalt otse, kus on ta endine suur armastus? (s 49). Järgneb uus ülistus - kuid on selge, et nüüd on ka Jumala kord rääkida.
Mind hämmastas selle psalmi vägi: hinge pimeduses kuulutab laulik Jumala ülevust, kuid valab ka oma pettumuse ja valu välja toore aususe ja otsekoheste küsimustega. Lõpuks jääb ta siiski lootma Jumala ustavusele ja lõpetab kiitususega.
Leia viis ülistuseks
Meiegi võime olla lausunud selliseid ahastavaid sõnu väljakannatamatus olukorras, keset pettumust ja valu. Laulik ei paku vastuseid, vaid otsib oma ebakindluse väljendamiseks sõnu. Ülistuse ja pühendumuse kõrval on ruumi aususele, ebamugavatele küsimustele meie suhte kohta Jumalaga.
Läbi selle raske protsessi leaib laulik uuesti võimaluse ülistada Jumalat. Kui hüüame Jumala poole pimedas, ehk saame siit eeskuju võtta.
Mis on sinu südamekarje täna? Räägi sellest Jumalale.
Selle kommentaari autor: Jo Saxton