Laupäev, 24. September 2016
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 26:19-32
Paulus kohtub kuningas Agrippaga19Selle tõttu, kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu,
20vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.
21Selle kõige pärast on juudid mind pühakojas kinni võtnud ja püüdnud tappa.
22Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele, ega ütle midagi muud kui seda, mida Prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevikus sündivaist asjust:
23et Messias pidi kannatama, et ta pidi esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust nii juutidele kui paganaile.”
24Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: „Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!”
25Aga Paulus ütles: „Ei jampsi, üliauline Festus, vaid kõnelen tõsiseid ja arukaid sõnu.
26Kuningas, kellega ma nii julgesti räägin, teab küll neid asju, sest ma olen veendunud, et midagi sellest pole tema eest varjule jäänud, ei ole see ju kuskil kolkas toimunud.
27Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!”
28Aga Agrippa ütles Paulusele: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!”
29Paulus vastas: „Paluksin küll Jumalalt, olgu siis vaja pisut või palju, et mitte ainult sina, vaid ka teie kõik, kes te mind täna kuulete, saaksite niisuguseks, nagu mina olen, ainult ilma nende ahelateta!”
30Kuningas ja maavalitseja ja Berenike ja need, kes nendega istusid, tõusid siis püsti
31ja kõrvale astudes rääkisid omavahel: „See inimene ei tee küll midagi, mis vääriks surma või ahelaid.”
32Aga Agrippa lausus Festusele: „Selle inimese oleks võinud vabaks lasta, kui ta ei oleks nõudnud keisri kohut.”
Täna Jumalat kõige eest, mida teadmine lunastusest on tähendanud sulle sinu elus.
Hea uudis pääsemiset usu kaudu Jeesusesse Kristusesse kutsub esile mingi reaktsiooni kõigilt, kes seda kuulevad. Tänases kirjakohas sisaldub palju erinevad reaktsioone põhjendatud, tõest lähtuvale usu kaitsele. Kui Paulus sai taevase nägemuse, oli tal ainult kaks varianti: kas vastata kuulekuse või sõnakuulmatusega. Kuid uurides Pühakirja leidis ta, et Jeesuse kannatused, ülestõusmine ja sõnum juutidele ja paganatele (s 23) olid Jumala tõotuste täitumine inimkonna jaoks. Niisiis valis ta kuuletumise. Juudid aga keeldusid mõistust või prohveteid kuulda võtmast ja ei tahtnud nõustuda võimalusega, et päästmine võib hõlmata ka paganaid. Nad üritasid vaigistada sõnumitoojat. Festuse piiratud võime tajuda vaimseid tõsiasju pani ta arvama, et Pauluse sõnum on ohullumeelne Agrippa aga püüdis Pauluse üle nalja heita ja andis umbmäärase vastuse, "Pisut veel ja sa veenad mu koguni kristlaseks" (s 28).
Need samad vastused on levinud tänapäeval. Iga inimene peab valima, kas kuuleb sõnumit Jumalast või lükkab tagasi. Ei ole muud võimalust. Kui lükata sõnum edasi mugavama aja jaoks, on see lõppkokkuvõttes mittevastuvõtmine. Nii tegi Agrippa: kuitahes lähedal ta ka usule oli, tema lahkumine kohtust annab märku tagasilükkamisest. See oli ka põhjus, miks jutlustatdes päästest kutsus Paulus meeleparandusele ja täielikule muutusele inimeste mõtetes ja tegudes (s 20). Me ei saa kunagi veenda kedagi Jumala riiki sisenema, ükskõik kui võimsad on meie argumendid. See nõuab ususammu, pöördumist Kristuse poole meeleparanduses ja eluviiside muutmist, taevasele nägemusele vastavat käitumist. Jumal aitab meid iga päev, nagu Ta aitas ka Paulust (s 22), olgu edasine tee kerge või raske.
Hea sõnumi viimine teisteni on Kristuse käsk meile ja Kristuse töö meie sees. Kas nõustud? Kui see on nii, siis kuidas see avaldub sinu elus?
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson