Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Koormaid kandes

Esmaspäev, 3. Juuli 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 8:4-23

Süütegu ja karistus
4Ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand: Eks langenu taha üles tõusta? Eks eksinu taha pöörduda tagasi?
5Mispärast jääb see rahvas, Jeruusalemm, igavesti eksinuks? Nad hoiavad pettusest kinni, nad tõrguvad pöördumast.
6Ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust. Keegi neist ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: „Mis ma olen teinud!” Igaüks jookseb kiiresti oma teed nagu kihutav hobune lahingus.
7Isegi toonekurg taeva all teab oma seatud aega, turteltuvi, pääsuke ja rästas peavad kinni oma tulemisajast, aga minu rahvas ei tunne Issanda Seadust.
8Kuidas te võite öelda: „Me oleme targad ja meil on Issanda Seadus”? Tõesti, vaata, kirjatundjate valesulg on teinud selle valeks.
9Targad jäävad häbisse, nad ehmuvad ja nad tabatakse. Vaata, nad on põlanud Issanda sõna - mis tarkust võib neil olla?
10Sellepärast ma annan nende naised teistele, nende põllud vallutajaile. Sest kõik, niihästi väikesed kui suured, ahnitsevad kasu; kõik, niihästi prohvetid kui preestrid, petavad.
11Ja mu rahva, mu tütre vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: „Rahu, rahu!”, kuigi rahu ei ole.
12Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.
13Ma nopin nad ära sootuks, ütleb Issand. Ei jää viinamarju viinapuule ega viigimarju viigipuule ja lehed närtsivad. Ja mis ma neile olen andnud, läheb neist mööda.
14„Miks me siin istume? Kogunegem ja mingem kindlustatud linnadesse ning vaikigem seal, sest Issand, meie Jumal, teeb meid vaikseks ja joodab mürgiveega, sest me oleme pattu teinud Issanda vastu.”
15Oodatakse rahu, aga head ei ole, paranemisaega, aga vaata, on kohkumus.
16Daanist kuuldakse tema hobuste nooskamist, tema täkkude hirnumisest väriseb kogu maa. Nad tulevad ja söövad maa koos kõigega, linna ja selle elanikud.
17Sest vaata, ma läkitan teie sekka madusid, mürkmadusid, kellesse ei mõju lausumine, ja need salvavad teid, ütleb Issand.
Prohveti nutulaul
18Mu mure murrab mind, mu süda on haige!
19Vaata, mu tütre, mu rahva appihüüd kaugelt maalt: „Kas Issand ei ole Siionis või ei ole seal selle kuningas?” Miks nad mind on ärritanud oma nikerdatud kujudega, võõraste ebajumalatega?
20„Lõikus on lõppenud, suvi on möödas, aga meid ei ole päästetud!”
21Oma rahva, mu tütre vigastuse pärast olen ma murdunud; ma olen kurb, mind on haaranud hirm.
22Kas Gileadis ei ole palsamit või ei ole seal ravijat? Miks ei ole mu tütar, mu rahvas, siis terveks saanud?
23Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikad? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma tütre, oma rahva mahalöödute pärast.

“Universaalse pettuse ajastul on tõerääkimine revolutsiooniline tegu.” ( George Orwell)

Selles tulevikuvisioonis näeb Jeremija rahvast Paabeli vangipõlves, murtuina ning Jumalast kaugel. Taoline nägemus paneb prohveti nutma rahva pärast, sest inimesed on purustatud ning maha rõhutud ning neil pole kaastundlikke naabreid, kes nende haavu seoks. Jeremija meeleolu  kõigub rahva valu ning kannatust nähes ( Jr 8:21- 9:1)  hellusest ja sügavast empaatiast viha ning meeleheiteni rahva valede ning truudusemurdmise pärast ( Jr 9:2). Samasugust kogemust jagavad paljud sellised juhid, kes armastavad neid, keda teenivad.

Juuda vangipõlv on nende Jumalast taganemise loogiline tulem. Nende suhe Jumalaga on juba rikutud, ning kuna oleme loodud suhtes olevaiks olendeiks, peegeldub see rikutud alussuhe kõikides teistes Juuda rahva isikutevahelistes suhetes. Nii pere - kui sõprussuhted in märgistatud ebalojaalsuse ja truudusetuse pitseriga. Inimesed ei tea enam, ega tunne ära, mis on tõde, kuid sellest hoolimata jätkavad üksteise manipuleerimist - ja seepärast tuleb neil läbida puhastuse ning proovlepaneku periood Jumala käest. Ning seegi toimub kannatuse kaudu - seda nägi ette juba prohvet Jesaja (Js 48:10).

Lähedasteks suheteks on vaja tugevat alust - need on rajatud ustavusele ning tõele. Meie ette aga on maalitud pettuse ja segaduse pilt, kus inimesed enam ei tea kuidas üksteisega suhelda peale ülepingutatud sõbralikkuse, ning on kaotanud igasuguse lootuse kogeda usaldust või tõelist avatust üksteise suhtes. Taoline silmakirjalikkus aga ei saa iial areneda tugevaks ning toetavaks sõprussuhteks või lähedasteks armastavaiks peresuheteks. Selle asemel hakkab sealt voolama vaeva ning rõhumist (s 5) - midagi millega kaasaja maailmas liigagi hästi tuttavad oleme.

Nii on Jeremija sõnum väga selge: jää oma jumalasuhtes ustavaks, siis saad olla ka avatud ja usaldusväärne inimestevahelistes suhetes. Ei ole mingit garantiid et me ise ei kogeks siin elus valu või suhtehaavu, kuid isegi sellisel juhul võime teada, et kui püsime toimivas jumalasuhtes, siis saame ka neis olukordades kogeda Jumala väge ning toetust, mis teeb meid tugevaiks.

 

Mõtle ühiskonnale kus elad. Mil viisil on kristlased olnud selles mõjutatud valedest mis levivavd meedia vahendusel või reklaamide kaudu? Palveta, et usklikel oleks vaimude eristamise and ning võime ühendada kaastunne inimeste vastu ustavusega oma jumalasuhtes.

Selle kommentaari autor: Elaine Storkey