Loe läbi alltoodud kirjakoht: esra 6:1-22
Templi ehitamine viiakse lõpuni1Siis kuningas Daarjaves käskis järele uurida varakambreis, kuhu raamatud Paabelis olid pandud.
2Ja Ahmeta linnas Meedia maakonnas leiti üks rullraamat, ja selles oli kirjutatud: „Meelespidamiseks.
3Kuningas Koorese esimesel aastal andis kuningas Koores käsu Jumala koja kohta Jeruusalemmas: koda tuleb üles ehitada kui paik, kus ohverdatakse ohvreid, ja selle alused peavad kindlad olema; selle kõrgus olgu kuuskümmend küünart ja laius kuuskümmend küünart;
4kolm kihti tahutud kividest ja üks kiht uutest palkidest; kulud tasutagu kuningakojast!
5Ka Jumala koja riistad, kullast ja hõbedast, mis Nebukadnetsar Jeruusalemma templist ära võttis ja Paabelisse viis, tuleb tagasi anda, et need pandaks oma kohale Jeruusalemma templisse ja Jumala kotta.”
6- „Ja nüüd, Tatnai, maavalitseja teisel pool Frati jõge, Setar-Boosnai ja teie kaaslased, ametnikud teisel pool Frati jõge, hoiduge sealt eemale!
7Ärge segage Jumala koja tööd! Las juutide maavalitseja ja juutide vanemad ehitavad Jumala koja selle paika!
8Ja mina annan käsu selle kohta, mis teil tuleb teha nende juutide vanemate heaks selle Jumala koja ehitamisel: kuninglikest tuludest, see on maksudest teisel pool Frati jõge, antagu neile meestele täpselt ja viivitamata, mis kuludeks vajalik!
9Ja mis neil on tarvis - noori härgi, jäärasid ja tallesid põletusohvriks taeva Jumalale, nisu, soola, veini ja õli, nii palju kui preestrid Jeruusalemmas küsivad, antagu neile iga päev, ilma et midagi puuduks,
10et nad saaksid tuua suitsutusohvri taeva Jumalale ja palvetada kuninga ja tema poegade elu pärast.
11Ja mina annan käsu, et kes iganes seda korraldust muudab, selle kojast kistakse palk välja ja ta puuakse selle külge; ja tema koda tehakse selle pärast rusuhunnikuks.
12Ja Jumal, kes on pannud oma nime sinna elama, paisaku maha kõik kuningad ja rahvad, kes sirutavad oma käe selle muutmiseks, et hävitada seda Jumala koda Jeruusalemmas! Mina, Daarjaves, olen andnud selle käsu. Seda täidetagu täpselt!”
13Siis tegid Tatnai, maavalitseja teisel pool Frati jõge, Setar-Boosnai ja nende kaaslased täpselt nõnda, nagu kuningas Daarjaves käsu oli läkitanud.
14Ja juutide vanemad ehitasid ning töö edenes neil prohvet Haggai ja Sakarja, Iddo poja kuulutuse toetusel; ja nad ehitasid ning said selle valmis Iisraeli Jumala käsul, ja Koorese, Daarjavese ja Artahsasta, Pärsia kuningate käsul.
15Nõnda sai see koda valmis adarikuu kolmandal päeval, kuningas Daarjavese kuuendal valitsemisaastal.
16Ja Iisraeli lapsed, preestrid ja leviidid ning teised, kes olid vangis olnud, pühitsesid seda koda rõõmuga
17ja ohverdasid selle Jumala koja pühitsemiseks sada härga, kakssada jäära, nelisada talle, ja patuohvriks kaksteist sikku kogu Iisraeli eest, vastavalt Iisraeli suguharude arvule.
18Ja preestrid pandi rühmiti ja leviidid jagude kaupa Jumalat teenima Jeruusalemmas, nõnda nagu Moosese raamatus on kirjutatud.
19Siis pidasid need, kes olid vangis olnud, esimese kuu neljateistkümnendal päeval paasapüha.
20Sest preestrid ja leviidid olid endid puhastanud nagu üks mees, nad kõik olid puhtad; ja nad tapsid paasatalle kõigile vangisolnuile ja oma vendadele preestritele ning iseendile.21Ja Iisraeli lapsed, kes olid vangist tagasi tulnud, sõid seda, nõndasamuti kõik, kes olid end lahti öelnud maa paganate rüvedusest, et koos nendega otsida Issandat, Iisraeli Jumalat.
22Ja nad pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva, olles rõõmsad, sest Issand oli neid rõõmustanud, pöörates Assuri kuninga südame nende poole, nõnda et tema nende käsi kinnitas Jumala, Iisraeli Jumala koja töös.
Kas Jumala rahvas peaks koostööd tegema paganlike riigivalitsustega? Kas nad võivad vastu võtta majanduslikku abi riigilt Jumala töö jaoks? Kust jooksevad piirid partnerluse ja ühisosa vahel? Mõnikord on raske otsustada, mis võiks kompromiteerida Jumala tööd pikas perspektiivis ja kristlased üle kogu maailma vastaksid neile küsimustele erinevalt.
Vangipõlve-järgse perioodi jooksul olid need küsimused vägagi päevakohased ja neile polnud kerge leida vastuseid. Lootused iseseisva Iisraeli jaoks, mis oleks taastatud Taaveti kuningliku hiilguseni, ei olnud kaugeltki surnud ning koostöö paganlike valitsuste ja valitsejatega võis tunduda kui kõige rängemat sorti kompromiss ja reetmine. Ometi, vangipõlve-järgsed prohvetiraamatud nagu Taanieli ja Esra-Nehemja raamatud julgustavad siiski paganlike autoriteetidega koostööd tegema, nii kaua kuni küsimuse alla ei tule usuliste veendumuste kompromiteerimine. Me oleme juba näinud, et kui sünkretistlikud Jumala kummardajad tahtsid saada osa Jumala templist, siis nende soove ei võetud kuulda (Esra 4:3), kuid Pärsia kuningaid esitletakse jätkuvalt kui heatahtlikke valitsejaid, kes sageli enestelegi teadmata tegid Jumala tahet (esra 1:1; esra 6:22; esra 7:11.26). Tänases kirjakohas keelab kuningas Daarjaves kategooriliselt igasuguse takistamise templi ehitustöödes (s 6, 7) ja väga heldekäeliselt varustab juute kõige vajalikuga, et töö lõpule viia ja taastada ohvriandide täielik ettekirjutatud süsteem. Ta teod ei ole siiski ilma omakasuta - ta tahab, et palveid tehtaks kogu kuningliku koja ja perekonna eest - kuid see iseenesest ei ole põhjus keelduda ta abist.
Neli aastat peale ehitusprojekti algatamist Haggai ja Sakrja julgustusel ja umbes 24 aastat peale kuningas Koorese ettekirjutust (539 eKr) jõuab templi ehitus viimaks suure rõõmu ja juubelduse saatel lõpule (s 16). On väga sobilik ja sümboolne, et sellele peagi järgneb Paasapüha pühitsemine - Iisraeli suur mälestuspüha Egiptuse orjapõlvest pääsemise puhul. Siin näeme taaskord väikest näidet sobivatest piiridest. Kõik need, kes on demonstreerinud tõelist ja siirast pühenudmist Jehoovale (s 21), isegi kui nad ei jaga vangipõlvest tagasipöördumise kogemust, on teretulnud pühitsemisest osa võtma.
Selle kommentaari autor: Csilla Saysell