Laupäev, 29. Juuli 2017
Loe läbi alltoodud kirjakoht: esra 9
Segaabieludest tekkinud probleem1Kui see oli korda saadetud, siis astusid mu juurde vürstid, öeldes: „Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledustest - kaananlastest, hettidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabidest, egiptlastest ja emorlastest,
2sest nad on nende tütreist võtnud naisi enestele ja oma poegadele, ja nõnda on püha seeme segunenud teiste maade rahvastega. Aga vürstide ja eestseisjate käsi on selles jumalavallatuses esimene olnud.”
3Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülekuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.
4Ja minu juurde kogunesid kõik, kes kartsid Iisraeli Jumala sõnu vangide jumalavallatuse pärast, mina aga istusin masendunult kuni õhtuse ohvrini.
Esra palve5Aga õhtuse ohvri ajal tõusin ma oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülekuues langesin ma põlvili ja sirutasin käed Issanda, oma Jumala poole
6ning ütlesin: „Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatuvad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani.
7Oma vanemate päevist kuni tänapäevani oleme me suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi.
8Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses.
9Sest orjad me oleme, aga meie orjuseski ei ole meie Jumal meid hüljanud, vaid on oma helduse meie poole pööranud Pärsia kuningate ees, et meid elustada meie Jumala koja püstitamiseks ja selle varemete ülesehitamiseks, ja et anda meile kaitsemüür Juudamaal ja Jeruusalemmas.
10Ja nüüd, meie Jumal, mida peaksime selle peale ütlema, et me oleme hüljanud sinu käsud,
11mis sa andsid oma sulaste, prohvetite läbi, öeldes: Maa, mida te lähete pärima, on rüvetatud teiste maade rahvaste jäleduste pärast, millega nad selle oma rüveduses on täitnud äärest ääreni.
12See on põhjuseks, miks te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele; ja te ei tohi iialgi otsida nende õnne ja heaolu, et võiksite saada tugevaks ja süüa maa headusest ning jätta see oma lastele igaveseks pärandiks!
13Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu - ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile andnud pääsenuid, nagu need -,
14kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse?
15Issand, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, seetõttu on täna meist veel pääsenuid järele jäänud. Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees.”
Kas Jumal on suurem kui inimeste võime Tema tahtele mitte alistuda? Jumalal on alati väikene "jääk" inimestest, kes on Talle ustavaks jäänud, kelle kaudu Ta saab teostada - ja teostabki - oma tahet. Õnneks vigade tegemine ei diskvalifitseeri meid lõplikult - tänu Jeesuse verele. Kuid ka Jumala armul on piirid, meie tegudel on tagajärjed. Kelle hulka kuulud sina?
Jumal on tulijaid õnnistanud: nad on õnnelikult kohale jõudnud. Seal ootab aga ees tõsine vapustus: rahva usuline ja moraalne tase on vahepeal nii alla käinud, et see tekitab Esras lausa leina ja masenduse. Kirjatundjana mõistab Esra olukorra tõsidust hoopis sügavamalt kui keegi teine.
Mis on rahvustevahelistes abieludes halba? Need ei olnud keelatud lihtsalt niisama: nendega kaasnesid ka sidemed võõraste religioonidega. Teised rahvad teenisid teisi jumalaid, nende kultus oli aga sageli seotud moraalse kõlvatusega (s 11, 12). Abielusidemed on väga tugevad, sageli tugevamad kui religioossed sidemed. Isegi nii tark mees nagu Saalomon jäi omal ajal kaotajaks just siin (1Kn 11).
Nii tähendab abiellumine võõra rahva liikmega tihti ka loobumist oma Jumalast või vähemalt Tema seadustest. Jumala rahvas eesotsas juhtidega oli saanud ebajumalate ja kõlvatuse läbi roojaseks, vahekord Jumalaga oli tõsiselt rikutud. Ohus oli juutide kui Jumalale kuuluva rahva säilimine üldse (s 14b).
Peatüki teises osas tuuakse ära Esra palve. Siin väärivad tähelepanu mitmed asjad:
- Tunnistades rahva patte, samastab Esra end oma rahvaga. Leia salmis 6, mille kohta ütleb Esra “mina”, mille kohta “meie”. Miks?
- Esra mõistab, et toimuv pole midagi uut (s 7), aga pikk ajalugu näitab, et selle tagajärg on häving.
- Hoolimata kõigest, on siiski olemas veel Jumala arm. Milles seisneb see s 8, milles s 9?
Jumala ette võib tulla ka siis, kui oled süüdi. See ongi evangeelium! Js 1:18
Esra kahetses ja palvetas kogu rahva eest.
Selle kommentaari autor: APÜ