Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Palve jõud

Teisipäev, 5. September 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 11:1-4

Jeesus õpetab jüngreid palvetama
1Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreid talle: „Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!”
2Aga tema ütles neile: „Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu!
3Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva,
4ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!”

Mõnikord on raske palvetada… Pane kirja asjad mis sulle palvetamises raskusi valmistavad. Pane sees siis Jumala ette ja küsi kuidas võiksid saada sügavamale palve südamesse. Palu Püha Vaimu abi palvetamiseks...

"Meie Isa" palvest on kirjutatud ääretult palju, ning ilmselt on selle palve sõnad kõige tuntumate ning korratumate pühakirja tekstide hulgas. Ometi on siin nii vähe sõnu - Luuka verisoonis isegi vähem kui Matteuse poolt kirja pandud palves (Mt 6:9-13). 

Kuidas siis juhtus, et Jeesus andis oma järgijatele nii lühikese palve? Mõned inimesed arvavad, et kuna Jumal nagunii teab, mida vajame, siis on palvetamine tegelikult mõttetu; või, et palvetamises eneses ei ole erilis väärtust (peale võimaliku psühholoogilise abi), sest Jumal ei sekku oma loodud universumi kulgemisse...

Kumbki ülaltooduist ei olnud Jeesuse seisukoht. Vastupidi - just olles näinud Jeesust palvetamas, tekkis sel nimetul jüngril igatsus: “õpeta meid palvetama”. Jeesus oli palvetamisele pühendunud, ning kõige enam tõstab seda esile just Luuka evangeelium. Nii leiame, et kuna Jeesus ise oli palvele sedavõrd pühendunud, on ka meil õnnistus omada seda imelist palvet.

Tänase lõigu üks väljakutsetest on mõtisklemine omaense palveelu üle selle valgel ja selle hindamine.  Kas mul on ka igapäevaselt eraldatud, individuaalsed palveajad nagu Jeesusel? Kui keegi meid palvetamas kuuleks - kas tal tekiks igatsus rohkem palvetada? Kas suudame vältida tüüpilisi “palvelõkse”- nt arvamust, et palve väärtus on seotud selle pikkuse, väljendusoskuse või mõne muu oskusega - mis aitavad otsekui “mõjutada Jumalat” enam meie palvetele vastama?

Kõige olulisem aga on küsimus meie palvete sisust - suhtest mis meil on Jumalaga. Jeesuse jaoks oli palve kõige olulisem “eluliin” - eelkõige oli see tema suhe Isaga, mis pani ta nõnda palvetama. Ning usutavasti äratas mitte palve väline vorm vaid selle kaudu peeglduv suhe Isaga igatsuse tema jüngrites...

 

 
Proovi “Meie Isa” palvet palvetada vestlusena - mõtiskledes ja peegeldades iga fraasi läbi oma elu - ning rääkides Jumalale sellest mida leiad ja kuulates, mida Tema vastab.

Selle kommentaari autor: APÜ