Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 7:1-26
Aakani süütegu1Aga Iisraeli lapsed talitasid hävitamisele määratuga petise kombel, sest Aakan, Serahi poja Sabdi poja Karmi poeg Juuda suguharust, võttis enesele midagi hävitamisele määratust. Seepärast süttis Issanda viha põlema Iisraeli laste vastu.
2Joosua läkitas nüüd Jeerikost mehi Aisse, mis on Beet-Aaveni ligidal Peetelist ida pool, ja rääkis neile, öeldes: „Minge ja kuulake maad!” Ja mehed läksid ning uurisid Aid.
3Kui nad tulid tagasi Joosua juurde, siis nad ütlesid temale: „Ärgu mingu kogu rahvas! Mingu ainult kaks või kolm tuhat meest ja vallutagu Ai! Ära väsita seal kogu rahvast, sest neid on vähe!”
4Nii läks sinna rahva hulgast ligi kolm tuhat meest, aga nad põgenesid Ai meeste eest.
5Ja Ai mehed lõid neist maha kolmkümmend kuus meest ning ajasid ülejäänuid taga värava eest kuni Sebarimini ja lõid neid nõlvakul. Siis sulas rahva süda ja muutus veeks.
6Aga Joosua käristas oma riided lõhki ning heitis Issanda laeka ette silmili maha ja jäi sinna kuni õhtuni, tema ja Iisraeli vanemad, ja nad panid endile põrmu pea peale.
7Ja Joosua ütles: „Oh Issand Jumal, miks lasksid tulla selle rahva üle Jordani, et annad meid emorlaste kätte hukkamiseks? Oleksime ometi otsustanud jääda teisele poole Jordanit!
8Oh Issand! Mida peaksin ütlema pärast seda, kui Iisrael on pööranud oma vaenlase poole selja?
9Kui kaananlased ja kõik maa elanikud kuulevad sellest, siis nad piiravad meid ümber ja kaotavad meie nime maa pealt. Mida sa mõtled teha oma suure nime heaks?”
10Aga Issand ütles Joosuale: „Tõuse! Miks sa lamad silmili maas?
11Iisrael on pattu teinud ja on rikkunud ka minu lepingu, mille ma nendega tegin; nad on endile võtnud hävitamisele määratust, jah, nad on varastanud ja petnud ning on selle isegi pannud oma asjade hulka.
12Sellepärast Iisraeli lapsed ei suuda oma vaenlastele vastu panna, vaid nad pööravad vaenlaste poole selja, sest nad ise on määratud hävitamisele. Mina ei ole enam teiega, kui te ei kõrvalda endi keskelt hävitamisele määratud asja.
13Tõuse, pühitse rahvast ja ütle: Pühitsege endid homseks! Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Üks hävitamisele määratud asi on su keskel, Iisrael. Sa ei suuda enne oma vaenlastele vastu panna, kui te endi keskelt ei ole kõrvaldanud hävitamisele määratud asja.
14Hommikul astuge ette oma suguharude kaupa ja see suguharu, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette suguvõsade kaupa; ja suguvõsa, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette perekondade kaupa; ja perekond, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette mees-mehelt!
15See, keda tabatakse hävitamisele määratud asjaga, põletatagu tulega, tema ja kõik, mis tal on, sest ta on rikkunud Issanda lepingu ja on Iisraelis teinud häbiteo!”
16Ja Joosua tõusis hommikul vara ning laskis Iisraeli astuda ette suguharude kaupa: liisk osutas Juuda suguharule.
17Ja ta laskis Juuda suguharu ette astuda ning liisk osutas serahlaste suguvõsale; siis ta laskis serahlaste suguvõsa ette astuda mees-mehelt: liisk osutas Sabdile.
18Siis ta laskis tema perekonna ette astuda mees-mehelt: liisk osutas Aakanile, Serahi poja Sabdi poja Karmi pojale Juuda suguharust.
19Ja Joosua ütles Aakanile: „Mu poeg, anna nüüd au Issandale, Iisraeli Jumalale, tunnista temale kiituseks ja avalda mulle, mida sa oled teinud! Ära minu ees salga!”
20Ja Aakan vastas Joosuale ning ütles: „Ma olen tõesti teinud pattu Issanda, Iisraeli Jumala vastu! Ma tegin nõnda: 21kui ma nägin saagi hulgas ühte kaunist Sineari kuube, kahtesada hõbeseeklit ja ühte kuldkangi, kaalult viiskümmend seeklit, siis ma himustasin neid ja võtsin need, ja vaata, need on kaevatud maasse keset mu telki, ja hõbe on kõige all.”
22Siis Joosua läkitas käskjalad ja need jooksid telki. Ja vaata, see oli maetud ta telgis, hõbe kõige all.
23Siis nad võtsid need telgist ja viisid Joosua ja kõigi Iisraeli laste juurde ning puistasid Issanda ette.
24Siis Joosua võttis Aakani, Serahi poja, hõbeda, mantli ja kuldkangi, tema pojad ja tütred, tema härjad, eeslid, lambad ja kitsed, tema telgi ja kõik, mis tal oli, ja kogu Iisrael oli koos temaga, ja nad viisid need Aakori orgu.
25Ja Joosua ütles: „Miks sa tõukasid meid õnnetusse? Issand tõukab nüüd sind õnnetusse!” Ja kogu Iisrael viskas tema kividega surnuks; nad põletasid need tulega ja pildusid neile kive.
26Ja nad kuhjasid tema peale suure kivihunniku, mis on olemas tänapäevani. Siis Issand pöördus oma tulisest vihast. Seepärast hüütakse seda paika tänapäevani Aakori oruks.
Lüüasaamine Ai all, peale imepärast võitu Jeeriko üle on täiesti ootamatu, aga tõde on selles, et oleme kõige haavatavamad just peale oma mäetipu kogemusi. Isegi Issand Jeesus koges suurimat saatana kiusamist peale oma ristimist. Ristimisel kuulis ta Isa häält taevast ütlemas: “See on minu armas poeg…” ja hiljem saatana võrgutavat häält: “Kui sa oled Jumala Poeg….”(Lk 3:22; Lk 4.3)-
Jeerikos, keset võidujuubeldust, võtab Aakan mõned pühendatud asjad (s 1), olles otseselt sõnakuulmatu Jumala käsule (Jos 6:18-19). Jeeriko oli esimene linn, mis Kaananimaal vallutati,; ning kõik selles, kuulus Jumalale. Ahnusest aetuna mõtles Aakan oma rumaluses, et tal õnnestuba varjata oma pattu.
Patul on tagajärjed. Aakani patu tulemuses oli Iisareli armee häbiväärne kaotus Ais, mis oli Jeerikost palju väiksem linn. Lisaks vaatas Jumal ühe mehe patu peale kui terve kogukonna patu peale. Üksikisiku patul on sageli tervet kogukonda mõjutavad tagajärjed. Mitte keegi ei patusta vaakumis; iga patt, ükskõik kui väike või eraviisiline, mõjutab paljusid teisi.
Tänasest tekstist tõusevad esile ka teised probleemid. Joosua ei konsulteerinud Jumalaga enne Ai vastu rünnakule asumist. Tema maakuulajad esitasid väga optimistliku raporti. Ilmselt oli nende edu Jeeriko uinutanud nende arusaamise sellest, et iga võit sõltus Jumala kohalolekust ning väest. Nemad saadavad Aisse vähendatud armee, aga ainult selleks et täiesti lüüa saada j akaotada 36 meest (s 3-5). Joosua oli meeleheitel (s 6), kuid küsis ikka veel valesid küsimusi. (s 7-9). Ta süüdistas Jumalat ning väitis, et Iisraelile oleks parem olnud jääda teisele poole Jordanit! Oli see siis Aakani süütegu või Joosua usupuudus ja võimetus suurt pilti näha, meid hoiatab see lugu lõdvaks jäämise ning rikutuse eest - isegi mäetipu kogemuste kestel.
Kohe seejärel näeme Joosuat kes on silmili maas ning ahastav, küsides Jumalalt valesid küsimusi. Ja Jumal käsib tal püsti tõusta ning tegelikult asjast rääkida. “Iisrael on pattu teinud ja on rikkunud ka minu lepingu, mille ma nendega tegin; nad on endile võtnud hävitamisele määratust…” (s 11).
Jumal nägi väga selgelt Aakani tegu ning selle tõttu kannatas terve kogukond. Joosua ülesanne oli tehtud pattu õigesti käsitleda, sets kui seda poleks tehtud, oleks Iisrael kaotanud Jumala ligiolu (s 12) ning edaspidi täiesti võimetu seisma oma vaenlaste vastu (s 13).Jumal juhib Joosuat süüdlase väljaselgitamisel. Siin on tähelepanuvääred sõnad “nägi”, “ilus” ja “himustas” (s 21) - kui pattulangemise protsessi vallandajad. Süüdlaste ülestunnistus ei tühista siiski karistust ning kogu perekond hukatakse.
Paljudel lugejatel on probleem selle näiliselt nii karmi karistusega. Kas Jumala “tuline viha” (s 26) annab märku Tema kättemakushimulisest ning andestmaatust ja tujukast loomusest? Kindlasti mitte! Rist aitab meil näha Jumala igavest armastust ning pikka meelt ja andestavat südant - aga ka seda, miks Kaananimaa vallutamise alguses oli vaja pattu nii karmilt adresseerida. Samamoodi toimis Jumal ka Ananiase ja Safiiraga algkoguduse sünni päevil (Ap 5:1-11)
Selle kommentaari autor: Robert Solomon