Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 22:1-20
Altar Jordani jõe ääres1Siis kutsus Joosua ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu
2ning ütles neile: „Te olete pannud tähele kõike, mida Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.
3Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma Jumala käsku.
4Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu, nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane, teile andis teisel pool Jordanit.
5Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”
6Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad läksid oma telkide juurde.
7Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis, aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis õnnistas tema ka neid
8ja rääkis nendega, öeldes: „Minge tagasi oma telkide juurde oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma vendadega oma vaenlastelt saadud saak!”
9Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.
10Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.
11Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: „Vaata, ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste maa-ala teise äärde.”
12Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.
13Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester Eleasari poja,
14ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees Iisraeli tuhandete seas.
15Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:
16„Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd Issanda vastu mässama?
17Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda kogudusele?
18Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli koguduse peale.
19Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!
20Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma süü pärast?”
Ruubeni, Gaadi ja Manasse hõimude mehed saavad viimaks pöörduda tagasi koju Gileadi, idapool Jordanit. Et nad ennastohverdavalt toetasid oma kaashõimude võitlusi, saadetakse nad nüüd tagasi suure tänuga ning sõjasaagiga panustamise eest. Sellel positiivsel taustal leiame 22. peatükist aga loo kui kiirelt võivad head omavahelised suhted laguneda. Üsna varsti aga jõuab läänes olevate hõimudeni uudis uuest silmapaistvalt suurest altarist, mille kojupöördujad Jordani lähistele püstitasid. Kohe eeldatakse halvimat, ning lääne hõimud hakkavad sõjanõu pidama.
Irooniline on aga see, et lugu lähemalt uurides selgab, et seesama altar, mida lääne hõimud suureks ohuks pidasid, osutub tegelikult idapoolsete hõimude püüdeks säilitada ka tulevikus kõikide Iisraeli hõimude vahelist ühtsust. Ning mitte hetkekski ei olnud neil mõttes püstitada rivaalitsevat altarit Siilos olevale.
See peatükk on elav meeldetuletus kõikidele sellest, kui kergesti võib tekkida konflikt isegi lähedaste sõprade vahel ainult sellepärast, et kommunikatsioon on olnud ebapiisav ning arusaamine piiratud. Antud juhtumil aitasid pinget lahendada kiired ja praktilised sammud lepituse suunas, enne kui olukord täiesti kontrolli alt väljunud oleks. Kohe kui alustati dialoogi, selgusid mõelma poole hirmud ning mured ning need leidsid ka lahenduse.
Küllalt sageli oleme ka kaasajal liiga lihtsalt järeldusi tegema hakkamas, kui kaasusklike käitumine või valikud meile ebaselgeks jäävad. Kuid enne hukkamõistmist on alati vaja omavahel rääkida. Üsna harva on asjad tegelikult nii, nagu nad eemalt paistavad ning eriti hoolsalt tuleb jälgida seda, millistel motiividel on teatud tegusid tehtud. Igal juhul peaks peamine eesmärk olema lepitus, mitte kättemaks. Ühiselt jagatud pühendumine ühisele usule “Issand on Jumal” (s 34), kätkeb endas ka tugeva nõude omavahelise ühtsuse ülalhoidmiseks, ega luba erimeelsustel nii lihtsalt kristlasi lahku ajada.
Selle kommentaari autor: Desmond Alexander