Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ühiselt seistes

Reede, 9. Veebruar 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 22:21-34

Altar Jordani jõe ääres
21Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:
22„Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab, ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -
23et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks, või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise aru!
24Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes, et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda: Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?
25Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele, ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.
26Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar, ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,
27vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie lastele: Teil ei ole Issandast osa!
28Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus- ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.
29Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri, roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala altarile, mis on tema elamu ees!”
30Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see hea nende silmis.
31Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele, gaadlastele ja manasselastele: „Nüüd me teame, et Issand on meie keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu, siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.”
32Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.
33Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja gaadlased.
34Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks „See on tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal”.

Täna Jumalat selle eest, et Tema perekond koosneb inimestest kes tulevad kõigist maailma rahvaist, hõimudest ning keeltest.

Ruubeni, Gaadi ja Manasse hõimude mehed saavad viimaks pöörduda tagasi koju Gileadi, idapool Jordanit. Et nad ennastohverdavalt toetasid oma kaashõimude võitlusi, saadetakse nad nüüd tagasi suure tänuga ning sõjasaagiga panustamise eest. Sellel positiivsel taustal leiame 22. peatükist aga loo kui kiirelt võivad head omavahelised suhted laguneda. Üsna varsti aga jõuab läänes olevate hõimudeni uudis uuest silmapaistvalt suurest altarist, mille kojupöördujad Jordani lähistele püstitasid. Kohe eeldatakse halvimat, ning lääne hõimud hakkavad sõjanõu pidama.

Irooniline on aga see, et lugu lähemalt uurides selgab, et seesama altar, mida lääne hõimud suureks ohuks pidasid, osutub tegelikult idapoolsete hõimude püüdeks säilitada ka tulevikus kõikide Iisraeli hõimude vahelist ühtsust. Ning mitte hetkekski ei olnud neil mõttes püstitada rivaalitsevat altarit Siilos olevale.

See peatükk on elav meeldetuletus kõikidele sellest, kui kergesti võib tekkida konflikt isegi lähedaste sõprade vahel ainult sellepärast, et kommunikatsioon on olnud ebapiisav ning arusaamine piiratud. Antud juhtumil aitasid pinget lahendada kiired ja praktilised sammud lepituse suunas, enne kui olukord täiesti kontrolli alt väljunud oleks. Kohe kui alustati dialoogi, selgusid mõelma poole hirmud ning mured ning need leidsid ka lahenduse.

Küllalt sageli oleme ka kaasajal liiga lihtsalt järeldusi tegema hakkamas, kui kaasusklike käitumine või valikud meile ebaselgeks jäävad. Kuid enne hukkamõistmist on alati vaja omavahel rääkida. Üsna harva on asjad tegelikult nii, nagu nad eemalt paistavad ning eriti hoolsalt tuleb jälgida seda, millistel motiividel on teatud tegusid tehtud. Igal juhul peaks peamine eesmärk olema lepitus, mitte kättemaks. Ühiselt jagatud pühendumine ühisele usule “Issand on Jumal” (s 34), kätkeb endas ka tugeva nõude omavahelise ühtsuse ülalhoidmiseks, ega luba erimeelsustel nii lihtsalt kristlasi lahku ajada.

 
Loe Jh 17:20-23. Milliseid praktilisi samme sina saaksid teha, et edendada suuremat ühtsust kristlaste vahel sinu kodukandis?