Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hea lõpp

Teisipäev, 13. Veebruar 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 24:16-33

Seaduse kordamine Sekemis
16Siis vastas rahvas ja ütles: „Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!
17Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.
18Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!”
19Siis Joosua ütles rahvale: „Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.
20Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud.”
21Aga rahvas ütles Joosuale: „Ei, vaid me teenime Issandat!”
22Ja Joosua ütles rahvale: „Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida.” Ja nad vastasid: „Oleme tunnistajad!”
23„Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!”
24Ja rahvas ütles Joosuale: „Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!”
25Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.
26Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.
27Ja Joosua ütles kogu rahvale: „Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!”
28Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.
Joosua ja Eleasari surm
29Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.
30Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
31Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
32Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.
33Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.

Hästi jutustatud lugu lõpeb ilusti. See aga ei tähenda, et kõik lahtised otsad alati kinnitatud saavad, samas tähendab see siiski, et lugeja jääb looga rahule. Tänasel lool on hea lõpp.

Võime imestada, miks on Joosua ebajumalate kummardamise osas nii järeleandmatu. Tundub, et rahvas on valmis tegema seda, mis on õige: nad kinnitavad kolmel korral, et on pühendunud järgnema Issandale (s 18,21,24). Aga Joosua ei jäta, sest ta teab, et vaatamata avalikule protestile olid paljud rahva hulgast klammerdunud oma ebajumalate külge (s 14,23). Ja siin pole midagi imestada.

Kui sageli jätkame kristlike rutiinidega, ise samas kangekaelselt keeldudes lahti laskma patu mustritest? Joosua näitab, et probleemi tuum ei olnud mitte välistes tingimustes vaid inimeste südames. Kuni me pole oma südant täielikult Jumalale üle andnud (s 23), on meie avalik ja isiklik elu ebakõlas ning see muudab meie vaimuliku elu mittetoimivaks.

Joosua raamat jätab maha tunde, et tulemas on mingisugune järg… Kui rahvas kinnitab “Meie teenime Issandat”, siis lihtsalt tead, et kohe juhtub midagi. Võibolla ütleb Joosua sellepärast rahvale “Teie ei või teenida Jumalat.” (s 19). Joosua ei soovi, et nad taas läbi kukusid, eriti peale seda kui ta on nende vaimulikku heaolusse  investeerinud oma elu. Nii jääb Joosua tõeseks: inimene ei suuda vaid omaenda jõust lihtsalt kuuletuda; ei suuda järgida ega Jumalale meelepärane olla.

Võib lausa tajuda, kuidas Joosua -  vaimuliku juhi teatepulka edasi andes - igatseb lahendust sellele dilemmale. Kas ta ise seda siis mõistis või mitte - aga Jumal kasutas teda, kelle nimi tähendab “Issand päästab” selleks, et panna paika lavakujundus palju suurema järgnevuse tarvis _ Päästja Jeesuse Kristuse tuleku tarvis, kes sureb selleks, et taastada suhted umala ning Tema rahva vahel veelkord ja alatiseks. NIng rist oli see, mis osutas viimase vaatuse poole - päevani, mil Jeesus tuleb tagasi selleks, et olla koos oma järgijatega igavesti. Tule, Issand Jeesus!

 
Tänane piibitekst esitab meile väljakutse taaspühendada oma elud Jumala teenimisele. Võta vaikne hetk, et küsida Jumalalt, millised on sinu elus need asjad, mis vajavad muutmist enne kui saad Teda järgida.

Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm