Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 33:1-23
Käsk edasiliikumiseks1Ja Issand ütles Moosesele: „Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle!
2Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased,
3et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas.”
4Kui rahvas kuulis seda kurja kõnet, siis nad leinasid ja ükski ei pannud enesele ehteid ümber.
5Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle Iisraeli lastele: Te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi koos sinuga, peaksin sinu hävitama. Võta nüüd ära oma ehted, siis ma mõtlen, mis ma sinuga teen!”
6Ja Iisraeli lapsed rebisidki endilt ehted Hoorebi mäe juurest lahkumisel.
Kogudusetelk7Mooses aga võttis telgi ja püstitas selle väljapoole leeri, leerist kaugemale, ja nimetas selle kogudusetelgiks; ja igaüks, kes otsis Issandat, läks kogudusetelgi juurde, mis oli väljaspool leeri.
8Iga kord, kui Mooses läks välja telgi juurde, tõusis kogu rahvas püsti ja igamees seisis oma telgi uksel ning vaatas Moosesele järele, kuni ta oli läinud telki.
9Ja iga kord, kui Mooses oli läinud telki, laskus pilvesammas alla ning seisis telgi ukse kohal; ja ta kõneles Moosesega.
10Ja kui kogu rahvas nägi pilvesammast seisvat telgi ukse kohal, siis kogu rahvas tõusis üles ja nad kummardasid igaüks oma telgi uksel.
11Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga. Siis Mooses tuli tagasi leeri, aga tema teener Joosua, Nuuni poeg, noor mees, ei lahkunud telgist.
Issand tõotab oma ligiolekut12Ja Mooses ütles Issandale: „Vaata, sa ütled mulle: Vii see rahvas sinna! Aga sa ei ole mulle teada andnud, keda sa koos minuga läkitad. Ometi oled sa ise öelnud: Ma tunnen sind nimepidi ja sa oled ka armu leidnud minu silmis.
13Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis, sest vaata, see rahvas on sinu rahvas.”
14Ta vastas: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.”
15Siis Mooses ütles temale: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!
16Sest millest muidu tuntakse, et oleme armu leidnud sinu silmis, mina ja su rahvas, kui sellest, et sina käid koos meiega, nõnda et meie, mina ja su rahvas, erineme kogu rahvast, kes maa peal on?”
17Ja Issand vastas Moosesele: „Mina teengi nõnda, nagu oled soovinud, sest sa oled armu leidnud minu silmis ja ma tunnen sind nimepidi.”
18Aga Mooses ütles: „Näita siis mulle oma auhiilgust!”
19Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”
20Ja ta ütles veel: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!”
21Siis ütles Issand: „Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
22Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
23Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu palet ei tohi keegi näha!”
Kuldvasika valmistamine oli tõsisemalt rikkunud rahva vahekorda Jumalaga, kui esmapilgul võiks arvata. Nad olid küll säästetud hävingust Moosese eestpalve tõttu, kuid kolme tuhande langemine näitas, et nad olid kangekaelsed ja ikka veel kuldvasika mõju all. Olukord oli nii tõsine, et Jumal pidas küll meeles oma tõotust Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile viia nende järeltulijad tõotatud maale, kuid Ta ei võinud minna ühes nendega läbi kõrbe. Mida oleks aga rahvas üksi teinud kõrbes? Kust oleks tulnud toit, vesi, jõud, kaitse vaenlaste vastu?
Tuli läbi teha tõeline meeleparandus. Mooses püstitas väljapoole leeri telgi, see oli mõeldud kõigi jaoks, kes otsisid Jumalat. Tegu ei olnud teenistustelgiga, mille kavandid Mooses mäel sai, see oli veel tegemata. Telk viitab sellele, et rahvas oli hakanud kahetsema ja armu otsima. Ka Mooses ise käis telgis Jumalaga kohtumas. Siia juurde võib ainult lisada, et kahetsuse ja meeleparanduse palvet ei vaja mitte Jumal – Ta on ise armuline ja halastaja –, vaid inimene, et tema süda pöörduks tões ja vaimus Jumala teedele.
Peatüki teises osas on kirjeldatud Moosese palvet ja anumist palvetelgis. See võiks olla eeskujuks igaühele, kellel on tegemist Jumala rahva juhtimise või üldse vaimuliku tööga. Mooses ei palu siikohal mitte rahva, vaid omaenese pärast.Ta vajas isiklikult Jumala ja Tema teede tundmist, ta vajas, et Jumal tuleks temaga ühes. Moosese eriline palve oli saada näha Jumala auhiilgust. Selle all tuleb mõista Tema väe tegevust, pühadust, tarkust, ligiolu.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et meeleparandus mitte ainult ei lepita tehtud eksimusi, vaid toob ka Jumalale lähemale.
Selle kommentaari autor: Uudo Veevo