Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 49
Meeletus on loota varanduse peale1Laulujuhatajale: Korahi laste laul.
2Kuulge seda, kõik rahvad!
Pange tähele, kõik maailma elanikud,
3nii alamad kui ülemad,
üheskoos rikas ja vaene!
4Mu suu räägib tarkusesõnu
ja mu südame mõte sügavat tunnetust.
5Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole
ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse.
6Miks ma peaksin kartma kurjal ajal,
kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
7kes loodavad oma varanduse peale
ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
8Ükski ei või venna eest anda luna
ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
9sest nende hinge luna on liiga kallis
ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
10et keegi ei jääks elama lõppemata
ega näekski hauda.
11Sest nähakse ju, et targad surevad,
albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa
ning jätavad oma varanduse teistele.
12Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks,
nende asulad põlvest põlve;
nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti.
13Ent inimene toreduses ei jää püsima,
ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
14See on nende tee,
kes loodavad iseendi peale,
ja nende järglaste tee,
kellele meeldivad nende kõned.
15Nagu lambakari
pannakse nad kinni surmavalda,
surm on neile karjaseks,
ja õiglased saavad hommikul
nende valitsejaks;
surmavald kulutab ära nende kuju,
neile ei jää eluaset.
16Kuid Jumal lunastab
mu hinge surmavalla käest,
sest ta võtab mu vastu. Sela.
17Ära karda, kui keegi rikastub,
kui tema koja au saab suureks!
18Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa,
tema au ei järgne talle.
19Kui tema ka kiidab oma hinge
õnnelikuks oma elus
ja teised kiidavad sind,
et sa teed enesele hea elu,
20lähed sa siiski
oma esiisade sugupõlve juurde,
kes iialgi ei saa näha valgust.
21Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist,
on loomade sarnane, kellele tehakse ots.
Rikas või vaene, kuulus või tundmatu, noor või vana, tugev või nõrk või puudega…kõik inimesed (s 2,3) on Jumala ees võrdsel positsioonil. Kõik on silmitsi sama lõpuga (s 11). Ja siin on ka saladus, mida laulja tahab meile avada (s 5).
Meie maailmas väärtustatakse kõrgelt jõukust ning staatust. Ka Jumala rahva liikmetel on sageli lihtsam loota enda materiaalse jõukuse peale (s 7). Ometi on siin üks paradoks. Need, kes peatnäha ei ole jõukad ja mõjukad (s 7-11), saavad ka raskuste ajal jääda rahulikuks ning hirmuvabaks (s 6) - sest viimselt pole mitte jõukus see, mis kedagi surmast päästab (s 17,18). Jumal näeb inimestevahelist erisust hoopis teisiti: on “targad” inimesed, ning on ka “rumalad” (eesti k “albid” nt Õpetussõnades) (s 11) - ja mõlemate elu siin maa peal saab kord otsa. Seega pole vaja selle maailma vägevatest, kiitlejatest, neist keda meedia esile tõstab - liialt hämmastuda ega end segada lasta (s 14). Aga kus on siis lootus?
Selle psalmi üsnagi masendava sisuliini ümbert leiame tegelikult väga rõõmustava sõnumi; tarkuse ning arusaamise (s 4,21); usalduse (s 7); lunastuse ja pääste (s 8,16). Üksnes iseenda peale lootev inimene ignoreerib tegelikult surma reaalsust. Taolises rumalas suhtumises puudub aga igasugune turvalisus; pigem paljastub seal saatuslikuks saav Jumala mittetunnustamine. Aga oma lootuse Jumala peale panemine on tarkus (s 4). Ükski teine inimene, ka mitte need, kes meid kogu südamest armastavad, ei saa meid vabastada surmast. “Lunastushind” (s 8) meenutab meile seda hinda mille Jeesus maksis meie lunastamiseks. Kas mõistad kui õnnistatud me oleme!
Kuid isegi vana lepingu all elades väljendab laulja oma kindlat usaldust Jumala, oma Lunastaja vastu (s 16, Ii 19:25). Nagu paljude Vana Testamendi tegelaste puhul, arvatakse usk, usaldus ning sõnakuulelikkus inimesele õigsuseks (vt Rm 4:3; Hb 11). Need, kes panevad oma lootuse ja usu Jumala peale, võivad olla kindlad, et saavad taas näha elu “valgust” (s 20) - ja selle kaudu kogeda täielikku rahu ja kirgast lootust juba siin elus…ükskõik mida järgnevad päevad ka kaasa toovad.
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams