“Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua..” (Õp 25:21)

Jeesus hoiatab meid oma õigsuse tegudega teiste ees paradeerimast, et pälvida kiitust või ennast näidata. Eelpool (Mt 5:16) aga rääkis Ta sellest, et peame laskma oma valgusel paista, et teised näeksid meie häid tegusid ning tooksid kiitust Jumalale. Küsimus pole selles, et Jeesus keelaks avalikult häid tegusid teha, vaid see on meie südame motiivides, miks neid tegusid sellisel viisil teeme. 

Kas teeme häid tegusid vaid siis kui teiste pilgud on meile suunatud? Kas igatseme seda sügavat rahuldustunnet, kui teised tunnustavad meie tegusid? Kas järgime liikulsreegleid vaid siis kui teame politseid kiiruskaameraga väljas olevat? Kas oleme helded kellegi vastu siis, kui saame mingi vastuteene? Just selliste asjade pärast hoiatab Jeesus siin ning soovitab jälgida tähelepanelikult oma südame motiive õigsuse tegusid tehes.

Jeesus toob esile kolm ala, kus meil enim on kiusatus oma tegudega esile tükkida: annetamine (s 1-4), palvetamine (s 5-15) ja paastumine (s 16-18). Kui keegi saab teada kui suure summa oleme annetanud või kui palju palvetanud või paastunud, siis tunneme selle üle uhkust. Tänases tekstis meenutab Jeesus, et meie annetamine peab olema märgistatud eneseohverdusest ning sügavast kaastundest hädaliste ning nende vastu, kes seda ei vääri; mitte aga vagaduse paraad mis otsib enesele austust.

Me annetame, sest oleme osa saanud Jumala heldusest, armust ja halastusest. Me anname, sest Kristuse armastus ja kaastunne sunnib meid tegudele. Me anname, sest tahame jagada Jumala õnnistusi teistega. Jeesus kutsub täna üles uurima iseendid ja oma motiive kui teeme halastuse ja headuse tegusid.