Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Elulugu

Pühapäev, 13. Jaanuar 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 71

Palve vanaduse saabudes
1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika,
ära lase mind iialgi jääda häbisse!
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest
ja vabasta mind;
pööra oma kõrv mu poole
ja päästa mind!
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
kuhu ma aina saan minna!
Sina oled käskinud mind päästa,
sest sina oled mu kalju
ja mu mäelinnus.
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest
ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
6Sinule ma olen toetunud sündimisest,
sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates,
sinule kõlab aina mu kiitus.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks,
kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
8Minu suu on täis sinu kiitust
ja su ülevust kogu päeva.
9
Ära heida mind ära mu vanas eas,
ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu,
ja kes varitsevad mu hinge,
peavad üheskoos nõu
11ning ütlevad: „Jumal on tema hüljanud,
jälitage teda ning võtke ta kinni,
sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!”
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel,
mu Jumal, tõtta mulle appi!
13Jäägu häbisse ja hukkugu
minu hinge vastased;
olgu häbistusse ja teotusse mähitud need,
kes otsivad minu õnnetust!
14Aga mina ootan alati
ja suurendan kogu su kiidetavust.
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest
ja su päästetegudest kogu päeva,
sest ma ei tea nende arvu.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega,
ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east,
ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
18Ära siis jäta mind maha, Jumal,
kui ma lähen vanaks ja halliks,
kuni ma kuulutan sinu käsivart
praegusele põlvele
ja su vägevust
kõigile järeltulijaile!
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal,
kes oled suuri asju teinud.
Jumal, kes on nagu sina?
20Sina, kes mind oled lasknud näha
palju kitsikusi ja õnnetusi,
teed mind jälle elavaks
ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
21Kasvata mu suurust
ja pöördu jälle mind trööstima!
22
Ma tahan sind tänada ka naablimänguga
sinu ustavuse eest, mu Jumal!
Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt,
sa Iisraeli Püha!
23Mu huuled hõiskavad,
kui ma sulle lauldes mängin,
samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva
sinu õiglusest,
sest juba häbenesid ja kohmetusid,
kes otsisid mu õnnetust.

Võta aega, et meenutada kuidas on muutunud sinu pilt Jumalast läbi aastate. Milliseid sõnu kasutasid sa Jumala kirjeldamiseks enne ja milliseid sõnu kasutaksid sa täna?

Psalm 71, ilmselt kirjutatud Taaveti vanas eas, tõstab esile Jumala ustavust läbi inimese erinevate eluetappide: alates tema sünnist (s 6), läbi noorpõlve (s 5) kuni vanaduseni. Laulja, kes jätkuvalt on kinnitanud oma pilgu Jumala ustavusele, kuulutab, et tema lootus ei saa otsa lõppeda (s 14). 

Lääne ühiskonna suhtumist vananemisse iseloomustab valdavalt kas elamine hirmus või eituses. Sellele mõtteviisile viitavad sümptomid on näiteks ilukirurgia populaarsuse suurenemine, vananevate rokkstaaride tagasitulekud ja laialt levinud vastumeelsus, et sinust mõeldakse kui vanast inimesest. Paljud beebibuumi ajal (1946 ja 1964 aasta vahel) sündinud on selle vastu, et neid nimetataks "pensionärideks".  

Siiski, Jumal on meie Jumal igas eluetapis ning suhe Temaga ja Tema armastuse tõotus, loob eesmärgi ja tähenduse igasse eluetappi. Taaveti psalm on abipalve Jumala poole inimeselt, kes seisab silmitsi vananemisega (s 9, 18) ning kelle vaenlased tahavad olukorda ära kasutada, nähes tema kahanevat jõudu.

Kaebelaulude ja tänupalvete kombinatsioon selles psalmis viitab, et tegemist on individuaalse nutulauluga. Enamus Taaveti elu hilisemat perioodi uurinud kommentaatorid kirjutavad, et Taavet omas sügavat arusaamist Jumala loomusest. Taaveti kindlameelne usk Jumala õiglasesse loomusesse (s 2, 15, 16, 19, 24)  toidab ja inspireerib tema usaldust Jumala vastu, ning sama kinnitab ka tema aastatepikkune isiklik kogemus. Ta väidab, et Jumal on juba nooruspõlvest olnud talle kindluse andjaks, ilmselt meenutades, kuidas ta Koljatile vastu seisis (1Sm 17; 21:9), aga ka probleemides kuningas Sauliga, mis kerkisid esile Taaveti kuningaks võidmisel (1Sm 18:8-12); ning paljudes elu jooksul kogetud pingetes ning tehtud vigades.

Minu lemmikfraasiks selles psalmis on: "Aga mina loodan alati" (s 14), mis viitab, et selle palve läbivaks teemaks on lootus. Alates abipalvega (s 1-4) ja lõpetades tõotusega alati kiita Jumalat, oodates samaaegselt Temalt abi (s 22-24), on psalm täiuslikuks eeskujuks sellest, kuidas Jumala peale loota. Ka vana mehena teadis Taavet kahtluseta, et on Jumal endiselt temaga ja tema poolt. 

 
Loe see psalm uuesti ja aeglaselt läbi. Seda tehes, mõtiskle Jumala ligiolu üle Püha Vaimu läbi just siin ja praegu.

Selle kommentaari autor: Fran Beckett