Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 4:12-22
Vilistid röövivad seaduselaeka12Aga keegi benjaminlane jooksis lahingust ära ja tuli selsamal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal.
13Ja kui ta tuli, vaata, siis istus Eeli istmel tee kõrval valvates, sest ta süda värises Jumala laeka pärast; ja kui mees jõudis linna kuulutama, siis kisendas kogu linn.
14Kui Eeli kuulis kisendushäält, siis ta küsis: „Mis kära see on?” Siis ruttas mees ja tuli ning jutustas Eelile.
15Eeli oli üheksakümmend kaheksa aastat vana ja ta silmad olid tuhmid, nõnda et ta enam ei näinud.
16Ja mees ütles Eelile: „Mina olen lahingust tulija. Ma põgenesin täna lahingust.” Ja tema küsis: „Kuidas oli lugu, mu poeg?”
17Siis kostis sõnumitooja ja ütles: „Iisrael põgenes vilistite eest ja rahva kaotuski on suur. Ka su mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, on surnud ning Jumala laegas on ära võetud.”
18Ja sündis, kui ta Jumala laegast nimetas, et Eeli kukkus istmelt värava kõrval tagurpidi, murdis oma kaela ja suri, sest mees oli vana ja raske; ta oli Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat.
19Ja tema minia, Piinehasi naine, oli viimaseid päevi lapseootel; kui ta kuulis seda sõnumit, et Jumala laegas oli ära võetud ja ta äi ja mees surnud, siis ta varises kokku ja sünnitas, sest temale tulid sünnitusvaevad.
20Ja otse ta suremise ajal ütlesid naised, kes seisid ta juures: „Ära karda, sest sa oled sünnitanud poja!” Aga tema ei vastanud ega pannud tähelegi,
21vaid pani poeglapsele nimeks Iikabod, et öelda: „Au on Iisraelist lahkunud”, sellepärast et Jumala laegas oli ära võetud, ning oma äia ja mehe pärast.
22Ja ta ütles: „Au on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud.”
On sündmusi, mille toimudes kogeme, et elu ei saa enam iial olema selline kui enne - paljude jaoks olid sellisteks sündmusteks näiteks president Kennedy surm või printsess Diana hukkumine; see võib aga olla ka tehase sulgemine, mille tulemusel sureb terve linn; mõni sõda või katastroof, mis hävitab kõik aastasadade vältel säilitatu vm.
Eeli jaoks oli Jumala laeka kaotamine hävitav vapustus, kuigi ta oli seda poolenisti isegi aimanud. See oli tema jaoks suurem, kui ta enda poegade surm lahinguväljal. See üleelamine põhjustas tema kukkumise, samas on irooniline tõik, et surma tegelikuks põhjustajaks oli murtud kael, mille omakorda põhjustas hoopis tema ülekaalulisus - selle põhjuseks aga oli kahtlemata ka kõik see Iisraeli rahva poolt Jumalale toodud ohvritest endale võetud eriline toiduosa, mida talle ka ette heideti (1Sm 2:29 “…et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!”)
Eeli minia oli samavõrra vapustatud. Tema vapustuse pingerida, nii kuidas ta seda väljendas, on mõtlemapanev - kõigepealt Jumala laeka kaotus, siis oma äia surm ning viimaks abikaasa kaotus - see kõik kutsus esile ebatavalise sünnitegevuse ning tõi surma. Sõbrad, kes ta surmahetke püüdsid kergendada teatega, et sündinud on poeglaps, et ta kannatused ei ole asjatud, pidid kogema, et see ei lohutanud teda, sest kuidas sai ta rõõmustada poja üle, kes oli sündnud rahva sekka, kelle keskelt Jumal oli lahkunud? Oma pojale antud kohutav nimi “Au on lahkunud “ väljendas kõige selgemini tema lohutamatut ahastust. Ta ei uskunud, et see poiss kogeb üldse mingit rõõmu või jääb elama Iisarelis, kes on ilma Jumalata.
Vääral teoloogial võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed - ning Eeli minial oli kindlalt väär arusaam toimuvast. Ta oli vägagi pühendunud Jumalale, ning tema usk, et ilma Jumala ligioluta on katastroof vältimatu - see oli igati õige. Kuid ta eeldas vääralt, et Jumala ligiolu sümbolite kaotamine, tähendab ühtlasi seda, et Jumal ise enam aktiivselt Iisraeli heaks ei toimi. Ei saa toimida. Ning Iisraeli kaotus tundus seda oletust igati tõendavat.
Kui sageli näeme meie kristlasi ahastamas sellepärast, et kristlikud sümbolid keelatakse või peidetakse avalikkuse silme eest? Kas ka meil on kiusatus arvata, et Jeesus on “vähem kohal”, sest näiteks valitsev režiim ei luba kaubanduskeskusesse üles seada jõulustseene? Siis oleme samas kraavis!
Selle kommentaari autor: Mary Evans