Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 5:1-12
Seaduselaegas vilistite maal1Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
2Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
3Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
4Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
5Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.
6Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: „Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!”
8Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: „Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?” Ja nad vastasid: „Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!” Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
9Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: „Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!”
11Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: „Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!” Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
12Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
Mõnikord on tunne, et kristlased kardavad huumorit, justnagu tuleks naer ning Jumalasse puutuv üksteisest lahus hoida. Pühakirja autorid ei jaga selliseid süümepiinu. Tänase piibliteksti koomika, kuigi tumedapoolne, on täiesti olemas ning võime kujutleda iisraellaste reaktsioone, kui seda lugu ette loeti. Vilistide teoloogia oli veel rohkem kraavis kui Iisraeli oma. Psalm 2:4 ütleb otse, et igasugused katsed Jumalale vastu hakata on lihtsalt naeruväärsed.
Vilistid tunduvad olevat veendunud, et kuna nad olid löönud Iisraeli armeed ning võtnud endale Jumala laeka, asetades selle oma jumala Daagoni ette, siis see kõik tõestas nende jumala Daagoni ülemvõimust Jehoova ees. Kui viltu saab veel mõelda? Issand on Suverään, Kõikvõimas terves maailmas. Uskmatu ning sõnakuulmatu Iisraeli lüüasaamine oli selle kõikvõimsuse väljendus, aga mitte vastuolu sellele. Kõik 5.peatüki sündmused viitavad sellele, pakkudes jätkuvalt uusi õppetunde nii vilistidele kui Iisraelile.
Nii tolle aja kui tänapäeva usklikel on vaja mõista, kui oluline on omada korrektset teoloogiat, teada mida tegelikult ja miks usutakse ning osata seda ka selgitada. Küllalt sageli aga näeme hoopis, kuidas usklikud jäävad diskussioonides ateistlike filosoofide või teadlastega lihtsalt alla. Ja kui see sünnib, on mõlemal poolel kiusatus järeldada, et Jumal ise on kuidagi lüüa saanud ning Teda ei saagi enam tõsiselt võtta, kui olemasolevat või aktiivselt toimivat. Siis võidutseb hoopis kaine väitluse ning inimliku intellekti jumal!
Aga me ei tohi lasta end petta! NIng tänane peatükk kutsub üles veelkord järele mõtlema. Võibolla oleme lüüa saanud sellepärast, et oleme olnud liiga enesekindlad, meil on olnud vildakas teoloogia või me pole suutnud usaldada piisavalt? Ükskõik milline see põhjus ka poleks, peame meeles pidama, et meie Jumal on kiire ja täiesti võimeline ise ennast kaitsma, ei vaja kellegi abi selles ning isegi kaasaegsed vilistid peavad viimaks tunnistama tema olemasolekut ning väge!
Selle kommentaari autor: Mary Evans