Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 8:14-22
Jeesus tervendab Kapernaumas14Ja Jeesus, tulnud Peetruse majja, nägi tema ämma lamavat palavikus.
15Ja Jeesus puudutas ta kätt, ning palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ning teenis teda.
16Aga õhtu jõudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged,
17et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: „Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved.”
Jeesus seab jüngriks saada soovijad valiku ette18Aga kui Jeesus nägi rahvahulka enese ümber, käskis ta minna vastaskaldale.
19Ja üks kirjatundja ütles tema juurde astudes: „Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu sa ka iganes läheksid!”
20Ja Jeesus vastas talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
21Üks teine tema jüngritest ütles talle: „Issand, luba mul enne minna matma oma isa!”
22Aga Jeesus vastas talle: „Järgne mulle ja lase surnuil oma surnud matta!”
Jeesus liigub ühest sündmusest teise, tuues endaga tervenemist, vabadust deemonlikust rõhumisest ning vaikseid sõnu, mis esitava kutse, aga ka väljakutse. Kõik kolm lugu keskenduvad prioriteetidele perekonna, isikliku turvalisus ja valikute osas, mis kujundavad meid jügrina. Olles vägagi hõivatud kristlastena, võibolla ka juhtidena, on lihtne mööda vaadata inimestest, kes seisavad meile kõige lähemal (Js 58:7). Nii jäävad neile vaid riismed meie päevadest ja tegelikult ka elust.
Jeesus, kes Peetruse koju siseneb ning koheselt tema ämma tervendab, on kontrastiks eelpoolkirjeldatud mustrile. Ilmselt oli Ta väga väsinud (Mk 1:29), aga ei tee sellest numbrit vaid mõistab, et perekonnaliikmena oli ämm Peetrusele oluline isik. Hiljem samal õhtul jätkub Jeesusel veelgi tähelepanu inimeste vajadustele, kes on selle kodu ukse juurde kogunenud.
Millise prioriteedi saavad meie elus need, kes on meile kõige lähemad? Pühendumise sõnade lausumine on oluliselt lihtsam kui pühendumise tegude praktiseerimine, eriti kui see läheb meile kalliks maksma.
Tänase teksti esimene inimene (s 19), ei ole eriti realistlik oma entusiasmis, ning teine (s 21) on nõus Jeesust järgima vaid enda tingimustel, ning sedagi määratlemata päeval peale seda, kui ta isa on surnud.
Vastates esimesele inimesele, tõstab Jeesus esile oma kodutust, mis tähendab seda, et igaüks, kes tahab saada Tema jüngriks, võib kogeda mingil hetkel samasugust turvatust.
Teise inimese lähetkoht võis tema kaasaegstele tunduda igati mõistlik. Juutide vagadus, mille üheks aluseks oli viies käsk, eeldas, et pojad matavad oma vanemad (2Ms 20:12; 1Ms 25:9; 1Ms 35:29; 1Ms 50:13). Jeesuse vastus, kus Ta kasutab paradoksaalset keelt, rõhutab Tema hilisemat ütlust, et ükski muu suhe- ka kõige lähemad peresuhted, ei tohi tõusta kõrgemaks truudusest Temale.
Kui valime saada Jeesuse jüngriteks, valime selle, et Tema hakkab kujundama meie elu; et astume koos Temaga tundmatusse, jättes maha kõik mis meile enne isiklikult tähtis oli. Ja seda tehes võime end täiesti turvaliselt tunda, sest tunneme Teda, kes meiega koos käib ning meid armastab.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett