“Kõikide aastate Issand, Sina valitsed kõikide olukordade üle. Paneme oma teekonnad Sinu käte varju alla. Luba, et võiksime alati kogeda Sinu ligiolu.”

Demonstreerinud oma meelevalda loodusjõudude üle, näitab Jeesus nüüd, seda ka inimeste keskel. Loetud sündmuses ületab Jeesus koos jüngritega nii geograafilise kui ka kultuurilise piiri. Juutide jaoks oli seakari võimas sümbol rüvetatud inimestest, kes söövad ebapuhast toitu. Selles kummalises paigas ei kohanud nad hellenistlikku kõrgkultuuri, vaid tegu oli matmispaigaga, mida asustasid meeltesegaduses ja kodutud inimesed, kelle elus võimutsesid kontrollimatud ja kohutavad kurjad vaimud.

Tunnen inimest, kes kannatab eraldumist põhjustava identiteedi häire all ning kuuleb hääli, mis temaga manipuleerivad. Üks mu teine sõber kannatab epilepsia hoogude all. Jeesuse ajal oleks ka neid vaevusi liigitatud deemonliku seestumise alla, kuid mu mõlemad tuttavad saavad abi neile pakutavast meditsiinilisest ravist. Kuigi me ei tohi kunagi eirata deemonliku seestumise võimalust, ei tohiks samas ka püüda eksortsismi abil ravida psüühhilisi haigusi, mille tarvis on olemas efektiivne ravi. Nii mentaalsete häirete kui ka kurjade vaimude poolt seotud inimesed kannatavad  jõudude käes, mis on väljapool nende kontrolli - ning selline kannatus on osa loodud maailma pattulangemise kohutavast tulemusest, mis ei kao enne kui Jumal pole sisse õnnistanud uut taevast ja uut maad, kus kannatust ja valu enam ei ole ( Ilm 21:4)

Matteus annab selle Markuse jutustuse edasi väga nappide lausetega. Ta näeb siin palju enamat, kui dramaatilist või sensatsioonilist sündmust - tema jaoks on tegu kosmilise konfliktiga jumalariigi ja  Saatana poolt juhitud kurjuse riigi vahel ja ta keskendub siin pigem deemonitele kui nende käes kannatavatele meestele. Need, kes räägivad on deemonid (s 31), kõnetades Jeesust Messia tiitliga. Hoolimata nende kisast (s 29) on nad tegelikult täis hirmu (sest teavad, et nende vägi on piiratud) ja kuuletuvad kohe Jeesusele (tunnustades Jeesuse täielikku meelevalda nende üle).

Jeesus ütleb ainult ühe sõna: “Minge!” (s 32). Üks sõna ja deemonid põgenevad! Ei mingit võimude pariteeti (võrdsust), mingit võitlust kurjuse ja headuse jõudude vahel. Jeesusel on täielik ja lõplik meelevald. 

Ja vaevadest pääsenud mehed näevad oma kohutavat katsumust kadumas sõna otseses mõttes koos sigadega. Selle sündmuse sügavam tähendus osutab, et mitte mingi kurjuse poolt põhjustatud segadus ja hävitus - olgu füüsiline, mentaalne, sotsiaalne, poliitiline või religioosne -  ei jää igavesti kestma. Jumala tervendav vägi Kristuses astub sellele vastu ning hävitab viimselt kõik kaost, meeletust, haigust ja surma põhjustavad jõud.