Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 11:16-24
Jeesus kõneleb Ristija Johannesest16Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes istuvad turgudel, hõigates teistele:
17Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud. Me oleme teile itkenud, ja te ei ole vastu rindu löönud.
18Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: „Tal on kuri vaim.”
19Inimese Poeg tuli, sööb ja joob, ja nad ütlevad: „Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!” Ja ometi annavad tarkusele õiguse ta enda teod.”
Jeesus hurjutab Galilea linnu20Siis hakkas Jeesus hurjutama neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud tema vägevaid tegusid, et nad ei olnud meelt parandanud:
21„Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on aset leidnud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud.
22Ometi ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on kohtupäeval hõlpsam põli kui teil!
23Ja sina, Kapernaum, kas sa arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sind tõugatakse alla põrgusse, sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod mis sinus, siis ta oleks püsinud tänini.
24Ometi ma ütlen teile: Soodomamaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sinul!”
Tarkusele annavad tõendust tema enda teod, kuid sellest hoolimata ignoreeritakse tarkust üsna tihti. Ja kord saabub ka aeg, mil Jumala kannatlikkus saab otsa. Tänases tekstis ütleb Jeesus üsna karme sõnu Korasini, Betsaida ja Kapernauma suunas - need on linnad, millede rahvas oli näinud paljusid Jeesuse väelisi tegusid, kuid nad ei olnud meelt parandanud.
Seal, kus kuulutatakse evangeeliumi, muutuvad kuulajad ja imede tunnistajad vastutavaks enda reaktsiooni eest - võib tulla aeg, kus neilt küsitakse, miks nende usk nii väike on. Selliseid sõnu on raske kuulda. On väga raske kogeda Jeesuse pahameelt.
Samas - meenutatakse meile, et Jeesus on esmajoones siin selleks, et kutsuda inimesi enese juurde. Kaalul on otseselt elu ja surma puudutavad küsimused - just nii nagu öeldakse 2Ms 34:6-7: “„Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!”
Nii ei jää meil midagi muud üle, kui küsida ka eneselt: Kas peame Jumala armu iseenesestmõistetavaks? Kas aktsepteerime Tema kannatlikkust liiga kergemeelselt arvates, et meil ei ole kunagi vaja Talle aru anda?
Ja kuidas on lood selle paigaga, kus elame? Kas kuulutame Jumala armu sõnumit samamoodi kui prohvet Joona hüüdis Jumala sõnumit Niinevele? Kas palume halastust oma maa linnade eest sama kirglikult, kui Aabraham palvetas Soodomalet?
Kui Jeesus kõneleb, ei ole seda alati mugav kuulata.
Selle kommentaari autor: Helen Warnock