Inimesed olid sageli hämmastunud Jeesusest. Tema õpetus oli imekspandav ja üllatav paljude jaoks, ning isegi tänapäeval nõustuvad ka need, kes end kristlaseks ei pea, et palju sellest, mida Jeesus ütles oli väärtuslik ja tabav. See viimane sündmus peale tervet seeriat jumalariigi tähendamissõnu, on tegelikult hoiatus igaühele, kelle arvates Jeesuse õpetus on aktsepteeritav, isegi sirgjooneline, eluline, õiges vaimsuses ja lihtne omaks võtta.

Jeesuse kodukohas ol peaminei reaktsioon Tema õpetusele hämmastus (s 54), samas põhjustas ka skandaali, pani inimesi seda tõrjuma ja selle peale solvuma (s 57, vt ka Mt 11:6; Mt 13:21), sest Jeesuse teenimisviis ei sobinud inimeste ootustega ning vastandus mõnikord isegi üldlevinud tavadele. Ka järgmistes peatükkides võib sageli tajuda skandaali hõngu.

Inimesed otsekui komistasid Jeesuse õpetuse otsa ning sageli ka solvusid. Ilmselt on siin ühendus apostel Peetruse sõnu kasutades sellega, et Jeesus sai inimestele “komistuskiviks” ja “pahanduskaljuks” (vt 1Pt 2:7-8).

Teatud mõttes on salmides 54-56 esitatud küsimused täiesti arusaadavad. Siin oli keegi, keda 500 elanikuga linnas tunti hästi ning kelle taust rääkis vastu sellele, mida Ta tegi. Oma küsimusega, aga pani too rahvas enese peale peaaegu needuse; nad küll ei suutnud kahtluse alla seada Jeesuse tarkust või imesid, kuid nad tõrjusid eemale Tema enesekohased väited. Nemad nägid Jeesuses peamiselt takistust oma usule, kuigi suurim takistus oli hoopiski nende endi südames. Nemad arvasid, et teavad Jeesusest kõike, kuid nende välisest familiaarsusest voolas halvakspanu. Neil, kes teavad Jeesuse kohta kõige rohkem, kuid ilma Temasse uskumata ja Talle kuuletumata, on alati oht võtta Jeesust iseenesestmõistetavana ( vt ka Jh 6:42   Jh 7:15).

Uskmatust on alati kurb näha, kuid siin on see peaaegu haletsusväärne. Tasub ka tähele panna, et inimesed selles loos pole lihtsalt väiklased Jeesuse imelise teenimistöö erisuste suhtes, vaid nad põlgavad ära Jumala päästva valitsemise eneste üle.