Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 14:1-13
Ristija Johannese surm1Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.
2Ja ta ütles oma meestele: „See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.”
3Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,
4sest Johannes oli talle öelnud: „Sa ei tohi teda pidada!”
5Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.
6Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,
7nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.
8Tema aga lausus oma ema õhutusel: „Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!”
9Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.
10Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.
11Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.
12Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.
Jeesus söödab viit tuhandet meest13Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.
Mõned kuningad kuritarvitavad oma võimu. Taevariigi kuningas kasutab oma väge selleks, et teisi õnnistada. Mõned, nagu nt Heroodes Antipas (kes polnud selline nagu ta isa), lähtuvad oma tegudes kangekaelsusest ja kättemaksuhimust. Jeesus lähtub halastusest (Mt 14:14; Mt 15:32).
Heroodes, kes pealtnäha on väga enesekindel, langetab oma otsused teiste tujude (s 3) ja inimeste kartuse ajel (s 5). Ta eputab oma võimuga, lubades Heroodiase tütrele üleliia palju lihtsalt selle pärast, et see on tema võimuses, seejärel kahetseb oma ennatlikku lubadust (s 9). Ta ei saa endale lubada olla armuline või tunnistada oma viga. See tähendaks oma õhtusöögi külaliste ees häbisse jäämist. Tänasest tekstist leiame olulised õppetunnid aususe, julguse ja alandlikkuse kohta kõigi jaoks, kes rakendavad võimu.
Johannes sureb oma väljaütlemise pärast. Mõnikord on vaikus parim poliitika, kui tahad päästa oma pead. Ometi on vaja julgust, et öelda tõtt võimukandjale - ja veel rohkem julgust, et jääda kindlaks oma seisukohale - tundub, et see oli Johannesele omane käitumisviis, mitte lihtsalt ühekordne tegu.
Suured maalikunstnikud nagu Titian, Caravaggio ja Bartholomeus Strobel on kujutanud selle peo külluslikku luksust ja tütre kõrvalepööratud pilku auhinnalt, mis teda tegelikult ei huvitanud. See kõik on nii mõttetu ja tobe… Mõnikord langevad ka Jumala järgijad taolise mõttetu kuritarvitamise ohvriks. Miks kaotada keegi Johannese-taoline sellisel viisil? Ometi on Jumalal omad eesmärgid. Umbrohi kasvab koos nisuga ja see kõik selgitatakse omal ajal (Mt 13:24-30).
Milliste tunnetega vaatas seda kõike Jeesus? See kindlasti puudutas teda ja tegi haiget. Tal oli vaja eemale tõmbuda teatud ajaks (s 13a), aga tema teenimistöö pidi edasi jätkuma (s 13b). Jeesuse kurbus ei peata tema teenimist. Tal ei ole aega kibeduseks ega enesehaletsuseks. Seal oli veel palju inimesi, kes teda vajasid.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate