Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 14:22-36
Jeesus kõnnib vee peal22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”
28Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”
29Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!”
Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.
35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged
36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.
Tema, kes toitis 5000, kõnnib nüüd vee peal. Tema tähelepanväärne vägi üle kõige loodu pole kunagi olnud taltsutamatu, nagu mingi tornaado, mis pekasb vahtu tohutuid laineid ning hävitab kõik oma ettearvamatul teekonnal. Jeesuse vägi allub kontrollile. Ta ei kasuta seda väge iial mõne muljetavaldava maagilise triki tegemiseks või lihtsalt inimeste hämmastamiseks. Ta oleks ju võinud otsustada vee peal kõndida kohe 5000 mehe söötmise järel - siis oleks Tal olnud 5000 tunnistajat, kes kõik oleks avalikult Tema kasuks kõnelenud. Mitte see polnud Tema eesmärk. Jeesuse tava oli kohata inimest tema vajaduses ning vähehaaval läbi selle anda tunda, neile, kel olid silmad näha - kes ta tegelikult on.
Sel ajal kui Jeesus vee peal kõnnib, leiavad jüngrid endid keset mässavaid laineid. Kui Jeesus, kaugel kallastest, äkitselt järvel nende kõrvale ilmub, lisab see veelgi jüngrite paanikat - kuid Jeesus tuli selleks, et kõneleda neile julgustavaid sõnu. See tuletab meile meelde, et mistahes tormi keskel olles, ei ole me kunagi Jeesuse haardeulatusest väljas; ning alati kehtivad ka meie jaoks Tema sõnad: “Ärge kartke!” (s 27). Kogeme selle sama Jeesuse ligitulekut enda hädaolukordades ning kuuleme Tema lohutavaid ja julgustavaid sõnu.
Peetruse käitumine on just selline, nagu temast võiks oodata. Valmis kõigeks, tahab ta ka seekord olla esimene tegutseja. Mida võis ta mõelda, kui palus, et võiks vee peal kõndida koos Jeesusega? Põhjusele vaatamata, muutus kogu olukord talle ikkagi ohtlikuks. Võibolla ta lootis, et kui on kord paadist välja astunud, siis Jeesus lihtsalt hoolitseb ülejäänu eest? Et edaspidi polnud rohkem usku vaja? Õnneks oli tal alandlikkust ja usku Jeesust oma meeleheitlikkus olukorras appi hüüda. Ja Jeesus ei mõistnud teda hukka, vaid sirutas oma käe….Seegi on julgustus meile, kes võibolla mõnikord omaenese innukusest lähtudes, oleme sattunud hädaohtlikku olukorda.
Kogu see pilt lõpeb siiski veel sügavama arusaamisega sellest, kes Jeesus on, ning Tema kummardamisega. Meil on alati põhjust kummardada ja kiita Teda, eriti aga siis, kui oleme taas kogenud, et Ta on veel palju suurem ja vägevam, kui oleme osanud arvata.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate