On täiesti võimalik olla liiga hõivatud jumalariigi tööga nii, et ei jää enam aega teha Jumala tööd! Jeesus oli koos oma jüngritega otsustanud natukeseks kõrvale tõmbuda, ometi tuli rahvahulk neile järele.

Naine, kes Jeesuse ja jüngrite järel kõndis, oli omamoodi tüütu, sest ta ei lakanud abi palumast ja hüüdmast. Jüngrid olid juba väsinud temast, ega suutnud enam kuidagi tema murele kaasa tunda - lõpuks oli ju neil vaja teha Jeesuse tööd! Ilmselt julgustatud sellest, et Jeesus ei vastanud naisele sõnagi, ega lohutanud teda kuidagi, paluvad jüngrid, et Jeesus naise ära saadaks.

Naine aga oli väga järjekindel, ning viimaks Jeesus räägib temaga. Pole selge, miks Jeesus üldse räägib talle tol hetkel sellest, et Tema sõnum peab kõigepealt jõudma juutideni. Kaananlased olid olnud juutide vaenlased läbi aegad ja see fakt oli tähendusrikas kindlasti ka Matteusele, kui ta seda lugu kirja pani.

Aga võib ka olla, et Jeesus pani naise usku lihtsalt proovile. Ta võis ka tahta rõhutada veelkord juutidele Jumalast antud rolli - et nende läbi pidi kõikidele teistele rahvastele tulema õnnistus Jumalalt (1Ms 12:3). Kuid naise tugev ja otsusekindel usk, ning ka tema võimekus vastuväiteid esitada (s 27), päästis selle olukorra ning päästis tema tütre.

Hoolimata oma päritolust ja sellest, et ta oli paganrahva hulgast, oli naisel täiesti kindel usk, et Jeesus suudab päästa tema tütre. Ta ei kaevelnud olukorra ebaõigluse üle, aga ta anus, et Jeesus aitaks teda. Ta ei kavatsenud lahkuda enne, kui oli saanud mida oli palunud. Ja kui Jeesus teda tõrjub, pöördub ta jüngrite poole (s 23). Tema alandlikkus, täielik ausus aga ka järjekindlus oli see mis äratas Jeesuse kaastunde.

Hiljem Uues Testamendis julgustab Jeesus is mitmel puhul inimesi olema järjekindlad oma palvetes - näiteks tähendamissõnas sõbrast, kes vajas abi (Lk 11:5-10), lesest kes läks kohtuniku juurde oma õigust nõudma jne. Ka Jaakobus julgustab meid olema katsumustes püsivad (Jk 1:3-4, Jk 5:11).