Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumal õpetab, juhib, kaitseb ja ilmutab ennast

Kolmapäev, 4. September 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 9:1-23

Paasapüha pühitsemine rännakul
1Ja Issand rääkis Moosesega Siinai kõrbes teisel aastal, esimeses kuus pärast Egiptusemaalt lahkumist, öeldes:
2„Iisraeli lapsed pidagu paasapüha selle seatud ajal:
3selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidage seda seatud ajal; te peate seda pidama kõigi selle eeskirjade ja seaduste järgi!”
4Ja Mooses ütles Iisraeli lastele, et nad peaksid paasapüha.
5Siis nad pidasid paasapüha esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Siinai kõrbes. Iisraeli lapsed tegid kõigiti nõnda, nagu Issand oli Moosest käskinud.
6Aga seal oli mehi, kes olid roojased inimese laiba pärast, ja need ei tohtinud pidada paasapüha sel päeval. Ometi astusid nad sel päeval Moosese ja Aaroni ette,
7ja need mehed ütlesid temale: „Me oleme roojased ühe inimese laiba pärast. Miks keelatakse meid toomast ohvriandi Issandale tema seatud ajal Iisraeli laste hulgas?”
8Ja Mooses vastas neile: „Seiske siin, kuni ma kuulen, mida Issand teie kohta käsib!”
9Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10„Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Issanda auks.
11Seda peetagu teise kuu neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega!
12Midagi ärgu jäetagu sellest üle hommikuks ja selle luid ärgu murtagu; seda peetagu kõigi paasapüha seaduste järgi!
13Aga see mees, kes on puhas ega ole teekonnal ja ometi jätab paasapüha pidamata, tuleb hävitada oma rahva hulgast, sest ta ei ole toonud Issandale ohvriandi selleks seatud ajal. See mees peab kandma oma pattu!
14Ja kui teie juures viibib mõni võõras, kes tahab pidada paasapüha Issanda auks, siis pidagu ta seda nõndasamuti paasapüha eeskirja ja seaduse järgi! Teil olgu üks seadus niihästi võõra kui maa päriselaniku jaoks!”
Pilv ja tulepaistus teejuhiks
15Päeval, kui elamu oli püstitatud, kattis elamut tunnistustelgi kohal pilv, aga õhtust hommikuni oli elamu kohal otsekui tulepaistus.
16Nõnda oli see alaliselt: seda kattis pilv ja öine tulepaistus.
17Ja iga kord, kui pilv tõusis üles telgi pealt, läksid Iisraeli lapsed teele; ja paika, kuhu pilv jäi seisma, lõid Iisraeli lapsed leeri üles.
18Issanda käsul läksid Iisraeli lapsed teele ja Issanda käsul lõid nad leeri üles; nad jäid leeri nii kauaks, kuni pilv seisis elamu peal.
19Ja kui pilv jäi elamu peale seisma kauemaks ajaks, siis Iisraeli lapsed panid tähele Issanda korraldusi ega läinud teele.
20Kui juhtus, et pilv oli elamu peal ainult mõne päeva, siis nad jäid leeri Issanda käsul ja läksid teele Issanda käsul.
21Kui juhtus, et pilv püsis õhtust hommikuni ja hommikul tõusis üles, siis nad läksid teele; või kui see jäi päevaks ja ööks, siis nad läksid teele pilve tõustes.
22Või kui pilv jäi elamu peale kaheks päevaks või kuuks või veel kauemaks ajaks, seisatades selle peal, siis Iisraeli lapsed jäid leeri ega läinud teele; alles pilve tõustes nad läksid teele.
23Issanda käsul jäid nad leeri ja Issanda käsul läksid nad teele; nad panid tähele Issanda korraldust, Moosese läbi antud Issanda käsul.

Millest oled viimati oma elus puudust tundund - Jumala juhtimisest, kaitses, ilmustusest? Mõtiskledes tänase teksti üle palu, et Jumala Püha Vaim ilmutaks sulle, mida saad ja peaksid tegema olukorra muutmiseks.

Paasapüha on Iisraeli rahva iseseisvuspüha. Nii hoidsid nad pidevalt meeles, kuidas Jumal neid orjusest vabastas ja see meenutas neile ka pidevalt, et nüüd polnud nad enam mingi juhuslik hulk endisi orje, vaid olid üks usukogukond, kelle Jumal oli enesele valinud ja kelle eest tõotanud hoolitseda.

Kui tähtis oli selle püha pidamine, näitab salm 13. Rahva hulgast kaotamine tähendas Jumala kaitse kaotamist, kogudusest väljaheitmist ning inimestel oli tõeline hirm selle ees. Samas ei saanud keegi kindel olla, mil viisil võis tekkida olukord, kus satuti kontakti surnuga või muutuda rituaalselt roojaseks. Näeme, et Jumal vastab sellele vajadusele ning annab Moosese kaudu lisaseaduse ka sellisteks juhtudeks. On tähelepanuväärne, et Mooses, isegi rahvajuhina, ei hakanud seda probleemi ise lahendama, vaid võttis aega, et küsida Jumala käest. Ja Jumalal oli lahendus. Sageli tekitame meie endile lahenduse asemel lisaprobleeme just sellega, et hakkame asju iseenese tarkusest (ka elukogemusest) lahendama, ega küsi Jumalalt - kelle lahendused on alati parimad kõikide jaoks. Eriti aga kui koguduses (või elus) tekivad keerulised küsimused, tuleks need lahendada just samal kombel.

Teiseks märkame, et tahtlik hoolimatus järgida Jumala seadusi tõi kaasa karistuse mida ei saanud enam leevendada. Seda inimesele andeks ei antud. Jumal aitab nõrka, aga ei lase enda vastu mässata. Ta on nõus võõrast aitama - aga ka võõrale ei tehta erandeid, vaid ta pidi saama ümberlõigatud ja pidama samamoodi paasapüha - sama seadus kehtis kõikidele. Omal kombel oli seegi viide tulevikule, mil kõik paganarahvad said võimaluse liituda Jumala rahvaga. Ka meie päevil on gruppe ja inimesi, kes tahaksid, et neile tehtaks erandeid - isegi Jumala poolt, aga juba Iisraeli rahava loo alguses näitab Jumal, et Tema, mitte inimesed ise,  teeb seadused, ning võime kindlad olla, et küsimus ei ole siin võimu demonstratsioonis vaid pigem Jumala hoolitsuses kogu rahva eest. Surma ja patu eemal hoidmine (vaimses või füüsilises mõttes) oli ja on Jumala rahva jaoks üks olulisemaid asju.

Kui aga rahvas pidas Jumala seadusi, siis ilmutas Jumal end nende keskel.

Pilvesammas sümboliseeris Jumala ligiolu ja auhiilgust, mis täitis pühamut (vt ka 4Ms 40:34-38). Tänane kirjakoht ei maini midagi au kohta, vaid keskendub pilve juhtivale rollile. Pilv sõna otseses mõttes näitas teed, andis turvatunde Jumala kaasas käimisest oma rahvaga (meenuta, et see rahvas pidi rändama kõrbes!)- aga eeldas taas täielikku sõnakuulmist kõiges. 

Näeme, et pilv puhkas kogudustelgi e pühamu peal - see on jumalateenimise keskmes. See tähendab, et  ka meie elu ja koguduse elu juhtimine, Jumala kaitse ja ligiolu on otseslt sõltuv sellest, mis toimub koguduses, milline on Jumala kuulamine ja kuuletumine Talle koguduse keskel.

Pilv ja Jumala tempel kuulusid Iisraeli rahva ajaloos sellest ajast edaspidi kokku. Viimaks kattis pilv muutmise mäe ja Jeesus astus selle sisse seal (Lk 9:34), samamoodi ilmus pilv ka Jeesuse taevasseminekul (Ap 1:9). Pilv Jumala ligiolu sümbolina ning tempel toodi kokku ja said üheks Kristuse isikus. Kristus on tempel (Ilm 21.22), ning Temas leab Jumala täius (Jh 17.21; Kl 1:19). Püha Vaimu läbi on iga uskuja nüüd elavaks kiviks selles uues, mitte kätega ehitatud templis (Jh 7:37-39; 1Kr 6:19; 1Pt 2:4-5) ja nii saab meie päevail Jumala auhiilgus võimsalt esile keset kogudust, mis on Kristuse ihu (Ef 2:22, Ef 3:10-11).

 
“Temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen.” (Ef 3:21)

Selle kommentaari autor: APÜ