Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 52:13-53:12
Neljas laul Jumala sulasest13Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks.
14Nagu paljud kohkusid tema pärast - nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -,
15nõnda ehmatab ta paljusid rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud, seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada.
1Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?
2Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada.
3Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.
4Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks.
5Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.
6Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale.
7Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud.
8Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
9Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus.
10Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi.
11Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd.
12Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.
Oleme harjunud seda tuttavat kirjakohta võtma kui prohvetikuulutust Jeesuse kannatuse ja surma kohta (nt Ap 8: 29-35), kuid läheme veidi tagasi ja vaatleme algset sõnumit ja selle lugejaid. Kui seda kuulsid kõigepealt juudid, kes olid näinud ebaõnnestunud Jeruusalemma piiramist Sanheribi poolt, või pagendatud Paabeli vangipõlves, siis võis see sõnum olla neile segadust tekitav.
Rahvale oli õpetatud, et kuulekus toob õnnistuse ja sõnakuulmatus toob kaasa needuse (5Ms 28:1,2,15). Siin aga on kirjeldus sulasest, kes kannatab piina ja äratõukamist. Vägivallast ja alandusest täidetud pilt järgneb pildile ja tekitab tuska.
Taolise teoloogilise paradigma kontekstis võib tekkida kiusatus mõelda, et karistatav peaks ikkagi olema karistuse ära teeninud. Jumal on teda karistanud tema pattude eest (Js 53:4). Aga ei: leiame, et ta on süütu (s 9). Tema valu ja kannatused ei olnud mitte tema, vaid meie pärast (s 4-6,11). Tema teenimatu surm tõi meile rahu ja tervenemine, meile Jumala rahvale, kes olime pattu teinud, eksinud, üle astunud (s 5,6). Tegelikult viis Jumala sulase kuulekus, isegi läbi kannatuste, lõpuks õnnistuseni (s 10-12)! Ta ise oli sellega rahul, et paljudele antud uus elu tegi tema ohvri täielikuks. Tuleb päev, mil terved rahvad ja valitsejad saavad näha alandatute ülendamist ja mõistavad lõpuks ( Js 52:13-15).
Lugu Jeesusest kui kannatavast sulasest on lohutanud paljusid jüngreid ja aidanud mõtestada teenimatu kannatuse dilemmat. See aitab mõista ja hinnata tavamaailmas inimestele hämmastavaks ja arusaamatuks jäävat väärtust: valmisolekut surra teiste pattude eest selleks, et nemad võiksid olla õiged Jumala ees. See on tõesti "üllatav pääste”
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson