Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 2:1-12
Jeesus tervendab halvatu1Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus.
2Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna.
3Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut.
4Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas.
5Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”
6Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames:
7„Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?”
8Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: „Miks te seda kõike arutate oma südames?
9Kumb on kergem, kas öelda halvatule: „Sinu patud on andeks antud!” või öelda talle: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!”?
10Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” - ta ütles halvatule -
11„sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!”
12Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!”
Kõigepealt loeme südantsoojendavat lugu halvatud mehest ja ta neljast sõbrast ja nende mitte-millegi-ees-peatuvast usust, mis lõpeb sellega, et mees marsib täiesti tervena oma kanderaami kaenlas kandes minema. Keset seda lugu näeme aga hoopis teistsugust inimgruppi - pahandunud kirjatundjaid, kes peavad õppima, et Jeesusel on meelevald patte andeks anda, väljapool templiteenistuse keerukaid nõudmisi.
On raske süüdistada kirjatundjaid, kellele Jeesuse tegevus ja sõnad mõjusid provotseerivalt. Nende jaoks võrdus Jeesuse tegevus lapsega, kes astub keset liiklust ning hakkab ümber tegema liiklusreegelid. See oli lihtsalt vastuvõetamatu. “Ta pilkab Jumalat!”, ütlesid variserid üksteisele (s 7). Jeesusel pole meelevalda patte andeks anda! Ta tungib Jumala territooriumile! On ainult üks, kes saab patte andeks anda - see on Jumal, ning see toimub vaid läbi templiteenistuse. Keegi ei tohi karistamatult mööda Galileamaad ringi joosta ja inimestele lihtsalt patte andeks anda!
Variseride süüdistus, et Jeesus on jumalapilkaja, on sama tõsine kui sellise teo karistus käsuseaduses - kividega surnuks viskamine (3Ms 24:14-16). Jeesus on variseride jaoks hullumeelne, kes teeb Jumala naerualuseks.
Sellest hoolimata nägid teised, kes olid keset eluvõitlusi ja muresid, hoopis midagi muud. Neid ei huvita kirjatundjate käsud. Jeesus on see, kes annab neile lootust. Võibolla kogesid nad valgusekiirt Jumalalt - Jumala kuningriigi puudutust. Igatahes olid nad valmis tegema mida iganes vaja - isegi teise mehe katust lõhkuma - et sellele imeilsele ligemale pääseda. Ning see on üks esimesi asju, mis ka meile selgeks saab: mitte keegi, kes Jeesusele läheneb, ei saa jääda neutraalseks. Tema teod on nii tähelepanuväärsed, et need kas sütitavad lootuse või vihaleegid.
Jeesuse küsib variseridelt: "Kumb on kergem...?". Vastus on kahtlemata "mitte kumbki". Mõlemat on ühtviisi kerge öelda - ja tegelikult on need sama asja kaks erinevat väljendust. Langenud inimestena oleme me nii patu kui surma meelevallas ning Jeesus on tulnud, et meid mõlemast vabastada.
Nii nagu Jeesuse teised võimsad imeteod, osutab ka halvatud mehe tervendamine, et meil on pattude andeksand läbi Jeesuse. Täna ei oma me seda kinnitust mitte tunnistuste tõttu Jeesuse poolt tehtud imetegudest, vaid tänu kõige suuremale imele - Jeesuse enda ülestõusmisele. Kõiki eelnevaid imesid võib vaadata eelmaitsena Jeesuse ülestõusmisest, Jeesuse ülestõusmine aga osutab kõigi Jumala laste ülestõusmisele.
Kogudus on nüüd ülestõusnud Kristuse poolt läkitatud kuulutama pattude andestust Tema nimel kogu maailmale. Pattude andestus kannab endas ka tõotust, et Jumala poolt määratud ajal võime me osa saada ka lunastatute ülestõusmisest, kui surm hävitatakse ja kannatust ning haigusi ei ole enam (Ilm 21:4).
Selle kommentaari autor: APÜ