Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 3:20-35
Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga20Ja Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa.
21Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.
22Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peltsebul!” ja „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!”
23Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: „Kuidas saab saatan ajada välja saatanat?
24Ja kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see kuningriik püsida.
25Ja kui pere on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see pere püsida.
26Ja kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes.
27Ometi, keegi ei saa minna vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.
28Tõesti, ma ütlen teile, inimlastele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud,
29kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele ei ole andeksandmist iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!”
30Nad ju ütlesid: „Tal on rüve vaim!”
Tõeline sugulus31Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.
32Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas.”
33Ent Jeesus vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?”
34Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: „Ennäe, mu ema ja mu vennad!
35Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.”
Jeesus kuulus tüüpilisse Lähis-Ida perekonda, kus pere au ja häbi küsimused oli kõige olulisemad. Läänemaailmas kasvanud inimesel on raske mõista seda erinevust, sest siin suhtutakse perekonna mõistesse palju liberaalsemalt ning meie isiklikud valikud ei põhjusta ülejäänud perekonnale nii suurt häbi.
Just perekonna au ja häbi tõttu ilmuvad nüüd kohale Jeesuse ülejäänud pereliikmed, kes püüavad olukorda kontrollida väites, et Jeesus on “arust ära” (s 21). Pole võimalik järele uurida, kui palju põlastavaid kommentaare see pere kodulinnas Naatasretis oli juba kuulma pidanud. Igal juhul pidasid nad endi kohuseks, tuua Jeesus väevõimuga tagasi koju ning tasandada tekitatud mainekahju nii palju kui võimalik.
Ka Jeruusalemmast pärist kirjatundjad ei hoia tagasi endi põlastavaid märkusi. Enesekindlalt kuulutavad nad, et Jeesuse sees toimib saatan, kelle läbi Jeesus oma imetegusid teeb (s 22). Tolles maailmas oli tegu kõige hullema süüdistusega üldse. Peltsebul, deemonite valitseja, kurat ise - oli Jumala suurim vaenlane.
Jeesus ei hakka vaidlema kirjatundjate poolt heidetud süüdistuse, kuradi eksistentsi või võimuse üle. Otsekui kogenud advokaat, ignoreerib ta nende süüdistust kui absurdi. Tegelikult pole Ta teinud muud kui läinud “vägimehe majja tema asju röövima” (s 27) - ajades välja kurje vaime, parandades haigeid ning kuulutades andeksandmist patustele.
Jeesus ei salga ka, et tegemist ongi sõjaga; aga väitel, et selles sõjas on ta liidus saatanaga, ei ole mingit alust - selleks on Ta teinud juba liiga palju häid ja lunastavaid tegusid. Tema tegude puhtus ja tõhusus ja deemonite väljaajamine - selgelt saatanale vastuseisev tegu - näitas absoluutset headuse võimu kurja üle.
Võib olla, et Jeesuse perekond soovis talle ainult selgeks teha, millise mõjuga olid Tema teod. Ja võibolla just sellepärast tuli ka Jeesuse ema Teda külastama. Võibolla soovis ta, et poeg võtaks aega ja puhkaks vahepeal, tahtis talle silma vaadata ning küsida: “Mu poeg, kas sa saad aru, mida sa teed?”
Me ei tea täpsemalt, aga paljudele tundub Jeesuse reaktsioon ikkagi liiga karmina. Eriti kui arvestada et vaid veidi hiljem külastab Ta ka oma kodulinna Naatsaretti (Mk 6.1-6), kus Ta ise kuulutab, et sa “pead austama oma isa ja ema” (Mk 7:10). Igal juhul on selge, et isegi Maarja, Jeesuse ema, ei suuda muuta Tema meelt ning edaspidi ei jää Ta perekonnal muud üle, kui jälgida sündmuste käiku distantsilt.
Ilmselt polnud ka Jeesusel kerge keset igast küljest sadavaid süüdistusi öelda oma perele selliseid sõnu. Karmid olud võivad põhjustada karme väljaütlemisi. Samas ei võimaldanud Jeesuse missioon ja peaeesmärk Tal teha mingeid järeleandmisi. Ta oli tulnud selleks, et teha oma Isa, Jumala tahtmist ning kõiki, kes selles Temaga kaasa tahtsid minna, võttis ta vastu kui oma pereliikmeid. Jumala perekond oli kõrgemal kui inimlik perekond, Jumala kutsumine võib tähendada, et perekonna soovid tuleb panna tahaplaanile. Aga Jumala perekonda võisid kuuluda kõik - “kes iganes teeb Jumala tahtmist” - ka Jeesuse sünniperekond.
Selle kommentaari autor: APÜ