Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Taevane bibliodraama

Kolmapäev, 22. Jaanuar 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 4:1-17

Jeruusalemma piiramise näitlik kujutamine
1Ja sina, inimesepoeg, võta enesele telliskivi, pane see enese ette ja uurenda sellesse linn - Jeruusalemm!
2Pane see piiramisseisukorda, ehita selle vastu piiramisseadmed, kuhja piiramisvall, aseta sõjaleerid ja paiguta müüripurustajad ümberringi!
3Võta siis enesele raudpann ja pane see raudmüüriks enese ja linna vahele ning pööra oma pale kindlalt selle poole, nõnda et see oleks piiratav ja sina selle piiraja; see olgu Iisraeli soole märgiks!
4Ja sina heida magama oma vasaku külje peale ja võta enda peale Iisraeli soo süü: niipalju päevi kui sa magad selle külje peal, kannad sa nende süüd!
5Ja mina määran sulle selleks päevade arvuks nende süüaastad: kolmsada üheksakümmend päeva pead sa kandma Iisraeli soo süüd!
6Ja kui sa need oled lõpetanud, siis teisel korral pead sa magama parema külje peal ja kandma Juuda soo süüd nelikümmend päeva; ma olen sulle määranud iga aasta kohta ühe päeva.
7Ja pööra oma pale ja paljastatud käsivars ümberpiiratud Jeruusalemma poole ja ennusta sellele!
8Ja vaata, ma panen su peale köied, et sa ei saaks pöörduda ühelt küljelt teisele, kuni sa oma piiramispäevad oled lõpetanud.
9Võta nüüd enesele nisu, otri, ube, läätsi, hirssi ja okasnisu, pane need ühte astjasse ja tee neist enesele leiba, niipalju päevi kui sa magad oma külje peal: kolmsada üheksakümmend päeva pead sa seda sööma!
10Ja su roog, mida sa päevas sööd, vaagigu kakskümmend seeklit; seda pead sa sööma aeg-ajalt.
11Ja vett pead sa jooma mõõdu järgi: pool toopi; seda pead sa jooma aeg-ajalt.
12Sa pead seda sööma nagu odrakooki ja küpsetama inimeste silme ees nende rooja peal.”
13Ja Issand ütles: „Nõnda peavad Iisraeli lapsed sööma oma roojast leiba paganate keskel, kuhu ma nad pillutan.”
14Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, mu hing ei ole iialgi saanud roojaseks; oma noorusest tänini ei ole ma söönud raibet ega mahamurtut, ja mu suhu ei ole saanud roiskunud liha.”
15Siis ta ütles mulle: „Vaata, ma luban sulle inimrooja asemel veisesõnnikut; valmista siis oma leiba selle peal!”
16Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, vaata, ma murran katki leivatoe Jeruusalemmas; siis nad saavad leiba süüa kaalu järgi ja murega ning vett juua mõõdu järgi ja hirmuga,
17sellepärast et neil on puudus leivast ja veest - et nad hakkaksid üheskoos lõdisema ja kõduneksid oma süütegude sees.

“Kõikvõimas Jumal, halasta mu peale, anna andeks mu patud, kinnita ja tugevda mind oma headuses….Jeesuse Kristuse, minu Päästja läbi, kes elab ja valitseb koos Sinuga.”

Seda, mida prohvet Jeremia kuulutas oma sõnadega Jeruusalemma kohta, pidi Hesekiel jutustama draamat kasutades peatselt vangiviidavale rahvale. Ta kirjeldas Jeruusalemma piiramist ning selle elanike hirmsaid kannatusi. Umbes viis aastat hiljem, sai Hesekieli poolt kirjeldatu tõeks.

Draama algab. Kuigi Hesekiel oli aheldatud ühele kohale ning kõenvõimetu, sai ta Jumalalt detailsed instruktsioonid selle kohta kuidas oma sõnumit selle saajate jaoks elavaks muuta. Eelnevalt olid prohvetite poolt esitatud stseenid üsna lühikesed olnud, kuid Hesekieli puhul vaheldusid kesksete tegevuste pikemad episoodid lühematega kokku kauem kui terve aasta vältel nii, et enamik kogukonnast sai neid jälgida (Hs 4:9-13). Need tegevused kujutasid ja kinnistasid visuaalselt sündmusi, mida Hesekiel hiljem väga eredalt ja üksikasjalikult kirjeldas.  

Iga episood algas mingi esemega seotud korraldusega - savitahvel (Hs 4:1), leivategemise ained (Hs 4:9); terav mõõk (Hs 5:1) - kõik osutamas laiemale, Jeruusalemma piiramise sõnumile (Hs 4:1-8), Jeruusalemmas oleva rahva kannatusele ning eksiilile (Hs 4:9-17); viimselt aga Jeruusalemma ja Iisraeli rahva saatusele (Hs 5:1-4). 

Esimeses stseenis esindas Hesekiel Jumalat ennast, teises aga, lamades sümboolselt rahva kollektiivse patukoorma all, samastus Iisraeliga. Need 390 päeva kulmineerusid etteastes, kus Hesekiel pidi vaevaliselt ja mõõka kasutades pügama oma juuksed ning habeme - see vägagi ohtlik ja enese haavamisega riskeeriv ülesanne sümboliseeris rahva peale tulevat alandust ning leina. 

Iisraeli vangipõlve ajal oli prohveteid, kes kinnitasid rahvale, et inimesed pääsevad üsna varsti tagasi kodumaale. Nad kuulutasid, et Jumal ei hävita oma valitud linna ega purusta templit, mis on püstitatud Tema nime auks. Ometi oli Jumal Jeremija kaudu juba varem ilmutanud, et rahva vangipõlv kestab 70 aastat (Jr 25:11). Rahva raske süü tõttu lubas Jumal Paabeli kuningal vallutada ja mahapõletada Jeruusalemma linna. Jumal ütles otse, et läkitab oma rahva kallale mõõga, nälja ja katku, kuni iisraellased on hävinud kogu maalt, mille Jumal kord nende isadele oli andnud (Jr 24:10). 

Inimesed aga kuulasid meeleldi valeprohveteid ning nende meeldivaid ennustusi. Jeremija ega Hesekieli poolt kuulutatud kohtuotsust ei tahtnud enamik neist aga vastu võtta.

Ka Jeesus kuulutab oma taastulekule eelneva aja kohta: “Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (Lk 21:25-28)

Kuidas suhtume Piiblis olevaisse hävituse ja kohtumõistmise kirjeldustesse, mis tabavad maailma enne Jeesuse tagasitulekut? Kas ka neis asjades loodame ja rajame endid Jumala sõnale?

Selle kommentaari autor: APÜ