Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 7:1-27
Iisraeli häving on tulemas1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale: Lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp!
3Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
4Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
5Nõnda ütleb Issand Jumal: Õnnetus! Üksnes õnnetus! Vaata, see tuleb!
6Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!
7Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel.
8Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja lasen sul tunda oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused.
9Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt tasun ma sulle ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen see, kes teid lööb.
10Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus lokkab!
11Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää midagi üle, ei nende rikkusest ega nende kärast ega nende ilust.
12Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle rahvahulga peale!
13Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juurde, kui nad ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle rahvahulga kohta ei pöördu ära ja oma patusse jäädes ei säilita ükski oma elu.
14Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle rahvahulga vastu.
15Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk.
16Ja kui neist mõned pääsevad, siis on need mägedel otsekui kudrutavad kuristike tuvid, igaüks nutab oma süü pärast.
17Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad nõrgaks.
18Nad rõivastuvad kotiriidesse ja neid katab värin; kõigi nägudel on häbi ja kõigi pead on paljaks pöetud.
19Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Issanda vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse.
20Nad on tarvitanud oma kallisasju uhkuseks ja on neist valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle kõik neile roojaseks.
21Ma annan selle riisumiseks võõrastele ja saagiks maa õelaile, ja need teotavad seda.
22Ma pööran neist ära oma palge ja mu kallisvara teotatakse; selle kallale tulevad röövlid ja need teotavad seda.
23Valmista ahelad, sest maa on täis veresüüd ja linn on täis vägivalda!
24Ja ma toon kõige halvemad paganaist ja need pärivad nende kojad; ma lõpetan nende vägevate kõrkuse ja nende pühamud teotatakse.
25Ahastus tuleb ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole.26Õnnetus tuleb õnnetuse peale, kuulujutt kuulujutu järele; siis nad nõuavad prohvetilt nägemust, aga Seadus on kadunud preestreilt ja nõu vanemailt.
27Kuningas leinab, vürst rüütab enese ehmatusega ja maa rahva käed värisevad; ma kohtlen neid nende eluviiside kohaselt ja mõistan kohut nende üle nende oma seaduste järgi ning nad saavad tunda, et mina olen Issand.”
Oleme tihti kuulnud jutlusi armurikkast ja halastavast Jumalast, kuid meile ei meeldi mõelda Jumalast kui püha vihaga valitsejast. Ometi eksisteeris Jumala viha nii Vana kui ka Uue Testamendi päevil (2Ms 34:14; Jh 2:17). Miks süttis Jumala viha Hesekieli nägemuses (s 9, 10)?
Hesekieli raamatust kõlavaid kohtuotsuseid on raske kuulata, kuid ka nende kaudu väljendub Jumala soov päästa: “Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!” (Hs 18:32)
Enne Jeruusalemma hävitmist sisaldasid Hesekieli kõned enamjaolt kohtuotsuse kuulutamist. Kui Paabeli kuningriik Jeruusalemma aastal 586 eKR hävitas, muutus ka prohveti sõnum radikaalselt. Prohvet sai ulatuslikke nägemusi selle kohta kuidas Jumal aegade lõpul päästab oma rahva. Jumal juhib oma rahva jäägi tagasi neile antud maale. Rahvas rohkeneb, varemed ehitatakse üles, põllupidamine taastatakse ning kaua lagedana olnud maa hakkab jälle õitsema (Hs 36:8-11). Jumal tõotas ka rahva sisemiselt uuendada: “Nad ei rüveta endid enam oma ebajumalatega ja jäledustega ega oma mitmesuguste üleastumistega, vaid ma päästan nad kõigist nende asupaigust, kus nad on pattu teinud, ja puhastan nad. Ja nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks. Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid.” (Hs 37:23-24).
Elame ajal, mil Jumala poolt antud ja Hesekieli kaudu meieni jõudnud tõotused on hakanud täide minema. Juudid on tagasi saanud neile tõotatud maa. Veel aga ootame seda aega, kui nad kogu rahvana pöörduvad, et vastu võtta Jeesus kui Messias. Paulus kirjeldab juutide jäägi pääsemist järgmiselt: “Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?”
Jumala viha väljavalamise juures on eriline see, et Ta jääb oma vihas õiglaseks ja armuandvaks (s 4, 6). Nähes meid ümbritsevat pattu ning meie enda eksivat loomust, võib ka meis pead tõsta kahtlused ja hirm. Millal tuleb Jumala karistus? Kas Jumal annab veel armu või on Ta mind hüljanud? Siiski on ka see peatükk pigem julgustamiseks, ning kutsub meid pöörduma taas Jumala juurde meeleparanduses ja palves mitte ainult meie endi, vaid ka oma maa pärast. Jumal oli valmis oma valitute heaolu nimel tegutsema (s 3) – Ta on valmis meid kaitsma ja kandma kaose keskel.
Selle kommentaari autor: APÜ