Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Vapustav tutvumisteekond

Esmaspäev, 27. Jaanuar 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 8:1-18

Nägemus häbitegudest templis
1Ja kuuendal aastal, kuuenda kuu viiendal päeval sündis, et ma istusin oma kojas ja Juuda vanemad istusid mu ees; siis langes seal Issanda Jumala käsi mu peale.
2Ja ma vaatasin, ja ennäe, see oli mingi tule sarnane ilmutis: allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, oli tuli, ja ta niudeist ülalpool paistis nagu sära, otsekui mingi metalli hiilgus.
3Ja ta sirutas midagi käe sarnast ning võttis kinni mu juuksetukast; ja Vaim tõstis mu maa ja taeva vahele ning viis mu Jumala nägemustes Jeruusalemma, sisemise värava suhu, mis on põhja pool, sinna, kus oli selle kuju asukoht, mis põhjustas Issanda püha viha.
4Ja vaata, seal oli Iisraeli Jumala auhiilgus selle nägemuse sarnaselt, mida ma orus olin näinud.
5Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, tõsta nüüd oma silmad üles põhja poole!” Siis ma tõstsin oma silmad põhja poole, ja vaata, põhja pool, altari väravas, sissekäigu juures oli see püha viha põhjustav kuju.
6Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, kas sa näed, mis nad teevad, neid suuri häbitegusid, mis Iisraeli sugu siin teeb, et ma peaksin minema kaugele oma pühamust? Aga sa saad näha veel suuremaid jäledusi.”
7Siis ta viis mind õueukse juurde; ja ma vaatasin, ja ennäe, seinas oli auk.
8Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, murra nüüd läbi seina!” Ja ma murdsin seinast läbi, ja vaata, seal oli uks.
9Ja ta ütles mulle: „Mine sisse ja vaata neid nurjatuid häbitegusid, mida nad siin teevad!”
10Siis ma läksin sisse ja vaatasin, ja ennäe, kõiksugu pilte jäledaist roomajaist ja loomadest ning kõiksugu Iisraeli soo ebajumalaid oli joonistatud seina peale ümberringi.
11Ja nende piltide ees seisis seitsekümmend meest Iisraeli soo vanemaist, ja Jaasanja, Saafani poeg, seisis nende keskel; igaühel oli käes oma suitsutuspann ja lõhnav suitsupilv tõusis üles.
12Siis ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg, mida Iisraeli soo vanemad pimedas teevad, igaüks oma kuju kambris? Sest nad ütlevad: Issand ei näe meid, Issand on maa maha jätnud.”
13Ja ta ütles mulle: „Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid, mida nad teevad.”
14Siis ta viis mind Issanda koja värava suhu, mis on põhja pool, ja vaata, seal istusid naised, nuttes taga Tammust.
15Ja ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg? Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid kui need.”
16Siis ta viis mind Issanda koja sisemisse õue, ja vaata, Issanda templi ukse juures, eeskoja ja altari vahel, oli umbes kakskümmend viis meest; neil olid seljad Issanda templi poole ja näod ida poole, ja nad kummardasid päikest ida pool.
17Ja ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg? Kas on Juuda sool veel vähe neid häbitegusid, mida nad siin on teinud, et nad täidavad maa vägivallaga ja ärritavad mind veel rohkem? Ja vaata, nad pistavad viinapuuvääte endale ninasse!
18Seepärast talitan minagi tulises vihas: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; ja kuigi nad hüüavad mu kõrvu suure häälega, ei kuule ma neid.”

Hesekieli raamatu algus räägib Paabeli vangipõlve viidud rahva raskustest uskuda prohveti sõnumit sellest, et Jeruusalemm hävitatakse. Põhjuseks oli üldine uskumus, et kuna Jeruusalemmas asus Jumala auks ehitatud tempel, siis see on Jumalale nii tähtis, et Ta ei lase sellele hävida (Jr 7:1-17)

Rahva vanemate juuresolekul viiakse Hesekiel nägemuses umbes 1000 km kaugele eemale, Jeruusalemma templi asupaika. Seal juhitakse teda nii, et Jumala hülgamisele viitavad detailid kuhjuvad üksteise järel. Kõige vapustavam oli see, et Jumala auhiilgus oli templihoonest juba lahkunud ning liikunud eesõuele (s 4).

Tutvumisringkäik paljastas, et rahva juhid olid hakanud kummardama erinevaid ebajumalaid. Uskude segunemine osutus tõeks isegi Jeruusalemma templis, mis oli ehitatud Iisraeli rahva ja temaga liidulepingu teinud Jumala kohtumispaigaks.

Jaasanja isa, Saafan oli ilmselt seesama mees, keda mainitakse kuningas Joosija ajal Jumala seaduse leidmisega seoses (2Kn 22:3-13). Selle leiu tagajärjel koges Iisraeli rahvas suurt vaimulikku ärkamist. Ometi heideti kogu taasleitud osadus ja usk prügikasti juba järgmise sugupõlve ajal.

Tammus oli paabeli-sumeri viljakusjumal, kellelt oodati vihma. Naised nutsid, sest nende ebajumal ei olnud neile andnud seda, mida nad lootnud olid. 

Hesekieli nägemus puudutab ka meid, kes Jeesusesse uskudes, oleme saanud Jumala templiks. Lugedes tänast peatükki peaksime küsima endilt - kas ka meie südames on võtnud Jumala koha mingid muud, endatehtud või püstitatud jumalad? 

 
“Issand on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!” (2Aj 15:2)

Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto