Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 10:1-22
Issanda auhiilgus lahkub templist1Siis ma vaatasin, ja ennäe, taevalaotuses, mis oli keerubite pea kohal, olid nagu safiirikivid; midagi, mis paistis aujärjena, nähti nende kohal.
2Ja ta rääkis mehega, kellel olid linased riided seljas, ja ütles: „Mine rataste vahele, mis on iga keerubi all, ja täida pihud tuliste sütega keerubite vahelt ning pillu need linna peale!” Ja mees läks sisse minu nähes.
3Keerubid seisid kojas paremal pool, kui mees läks, ja pilv täitis sisemise õue.
4Siis tõusis Issanda auhiilgus keerubi kohalt koja lävele, koda täitus pilvest ja õu täitus Issanda auhiilguse särast.
5Ja keerubite tiibade kahinat kuuldus kuni välimise õueni nagu Kõigeväelise Jumala häält, kui ta kõneleb.
6Ja kui ta käskis meest, kellel olid linased riided seljas, öeldes: „Võta tuld rataste vahelt, keerubite vahelt!”, siis läks see ja asetus ratta kõrvale.
7Ja üks keerub pistis oma käe keerubite vahelt tule juurde, mis oli keerubite vahel, ja võttis seda ning andis linasesse riietatu pihkudesse; ja see võttis ning läks välja.
8Keerubitel paistis tiibade all olevat otsekui inimese käsi.
9Ja ma vaatasin, ja ennäe, keerubite kõrval oli neli ratast, iga keerubi kõrval oli ratas, ja rattad olid välimuselt nagu krüsoliidikivid.
10Ja neil neljal oli ühesugune välimus, otsekui oleks ratas olnud ratta sees.
11Kui nad liikusid, siis nad said minna iga nelja külje suunas, käigul pöördumata; sest sinna, kuhu oli pööratud esikülg, läksid nad selle järel; käigul nad ei pöördunud.
12Ja kogu nende keha, seljad, käed, tiivad ja rattad olid ümberringi täis silmi; sel nelikul olid rattad
13ja rattaid nimetati, nagu ma kuulsin, „ratastikuks”.
14Ja igaühel oli neli nägu: üks oli keerubi nägu, teine inimese nägu, kolmas lõvi nägu ja neljas kotka nägu.
15Ja keerubid tõusid üles, need olid samad olevused, keda ma olin näinud Kebari jõe ääres.
16Ja kui keerubid liikusid, siis liikusid rattad nende kõrval; ja kui keerubid tõstsid tiibu, et maa pealt üles tõusta, siis ei pöördunud ka rattad ära nende kõrvalt.
17Kui ühed seisid, siis seisid ka teised, ja kui ühed tõusid üles, siis tõusid teised koos nendega, sest nende sees oli olevuse vaim.
18Siis Issanda auhiilgus läks ära koja lävelt ja seisis keerubite kohal.
19Ja minnes tõstsid keerubid oma tiibu ning tõusid maast üles mu silme all, ja nende rattad samuti nagu nad isegi; nad jäid seisma Issanda koja idapoolse värava suus ja Iisraeli Jumala auhiilgus oli ülal nende kohal.
20Need olid needsamad olevused, keda ma olin näinud Iisraeli Jumala all Kebari jõe ääres; ja ma mõistsin, et need olid keerubid.
21Igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba, ja neil olid otsekui inimese käed tiibade all.
22Ja nende nägude kuju: need olid näod, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres, nende välimus ja need ise; igaüks läks edasi omaette.
Keerubid tähendavad Jumala ligiolu. Nende lahkumine räägib nägemuse keeles selle ajastu lõppemisest mil Saalomoni poolt ehitatud tempel oli Jumalaga kohtumise paigaks.
Tuliseid süsi oli omal ajal kogenud ka prohvet Jesaja oma kutsumise nägemuses (Js 6:1-7). Jumala pühadus pani teda tunnistama oma patte ning tookord tähendas Jesaja huulte puudutamine tulise söega tema pattude lepitust.
Hesekieli nägemuses märgivad tulised söed aga Jeruusalemma linnale langetatud kohtuotsust ning surma. Sellele, kes oma patud tunnistab ning otsib kaitset Jumala armus, saab Jumala ligitulek rõõmuks ja tähistamise põhjuseks. Need aga, kes ikka ja jälle Jumala kutse ära tõukavad, peavad kogema, mida Jumala armu hülgamine enesega kaasa toob. Siis peab inimene kohtuma Jumala pühaduse ja auhiilgusega vaid iseenese varal ja seda ei suuda keegi üle elada. Jumal jääb muutumatuks -Ta on alati armuline aga ka püha. Jesaja kohtus Jumala armuga, mittekahetsevad Jeruusalemma elanikud kohtusid aga Jumala hävitava pühadusega. Need valikud toimivad samamoodi ka täna.
Jumala auhiilguse lahkumine toimus idavärava kaudu, ehk suunas, mis viis Õlimäele. Tundus, nagu oleks see kirkus korraks viivitanud idavärava kohal, mille ette ei olnud püstitatud ebajumala kuju, nii nagu oli põhjavärava ees. Selle viivituse põhjuse leiame 11.peatükist.
Keerubitest kumas valgust - neis ei olnud mingit pimedust, nii nagu on meis, patustes inimestes. Jeesusel on aga vägi tuua meid pimedusest välja valgusesse.
Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto