Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 11:1-25
Ähvardus nurjatuile1Siis Vaim tõstis minu üles ja viis mu Issanda koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva ülemaid.
2Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, need on mehed, kes kavatsevad nurjatust ja peavad kurja nõu selle linna vastu;
3nad ütlevad: „Aeg ei ole käes, et ehitada kodasid. See linn on pott ja meie oleme liha.”
4Seepärast kuuluta neile prohvetlikult, kuuluta prohvetlikult, inimesepoeg!”
5Siis langes mu peale Issanda Vaim ja ütles mulle: „Räägi: Nõnda ütleb Issand: Nii te ütlete, Iisraeli sugu, ja mis teil mõttes on, seda ma tean!
6Palju on teie poolt mahalööduid selles linnas ja te olete mahalöödutega täitnud selle tänavad.
7Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Teie mahalöödud, keda te olete pannud selle keskele, on liha, ja see linn on pott, aga ma viin teid sellest välja.
8Mõõka te kardate, aga mina toon mõõga teie kallale, ütleb Issand Jumal.
9Ma viin teid välja selle keskelt ja annan teid võõraste kätte; otsused teie kohta viin ma täide.
10Te langete mõõga läbi, Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle ja te saate tunda, et mina olen Issand.
11See linn ei ole teile potiks ja teie ei ole lihaks selle sees: Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle.
12Ja te saate tunda, et mina olen Issand, sest te ei ole käinud mu määruste järgi ega ole teinud mu seaduste järgi, vaid olete teinud nende paganate seaduste järgi, kes asuvad teil ümberkaudu.”
13Aga kui ma prohvetlikult kuulutasin, suri Pelatja, Benaja poeg; siis ma langesin silmili ja kisendasin suure häälega ning ütlesin: „Oh Issand Jumal! Kas sa teed lõpu Iisraeli jäägile?”
Taastamise ja uuendamise tõotus14Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
15„Inimesepoeg, su vennad, su vennad, sugulased ja kogu Iisraeli sugu üheskoos on need, kelle kohta Jeruusalemma elanikud ütlevad: „Nad on Issandast kaugel, maa on antud omandiks meile!”
16Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kuigi ma olen nad viinud kaugele paganate sekka ja kuigi ma olen nad pillutanud mööda maid, olen ma siiski pisut olnud neile pühamuks maades, kuhu nad on sattunud.
17Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Mina kogun teid rahvaste seast ja korjan teid maadest, kuhu teid on pillutatud, ja ma annan teile Iisraeli maa.
18Siis nad tulevad sinna ja kõrvaldavad sealt kõik selle põlastusväärsused ja kõik selle jäledused.
19Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame,
20et nad käiksid mu määruste järgi ning peaksid mu seadusi ja täidaksid neid; siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.
21Aga kelle süda käib nende põlastusväärsuste ja nende jäleduste meele järgi, nende eluviisid panen ma nende oma pea peale, ütleb Issand Jumal.”
22Siis tõstsid keerubid oma tiivad ja üheaegselt nendega tõusid rattad ning ülal nende kohal oli Iisraeli Jumala auhiilgus.
23Ja Issanda auhiilgus tõusis üles linna keskelt ning jäi seisma mäele, mis on ida pool linna.
24Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juurde nägemuses, Jumala Vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.
25Ja ma jutustasin vangidele kõigist Issanda sõnadest, mis ta mulle oli ilmutanud.
Rahva juhid ei muretsenud templis laiutava ebajumalateenistuse pärast, vaid uinusid neile kuulutatud näilises rahus, uskudes, et tempel kaitseb neid, ükskõik kuidas nad ise elavad. Meeleparanduse võimalus ei tulnud neile isegi pähe.
Pelatja suri Hesekieli kuulutuse ajal. Kui kirjad Jeruusalemmast viimaks pagendatuteni jõudsid, sisaldus neis teade ka selle olulise juhi surma kohta. Hesekieli kuulnud rahvavanemad olid nüüd sunnitud tunnistama, et prohvet teadis täpselt Pelatja surmaaega. Sel viisil aitas Jumal vangipõlevs olijatel mõista, et nende keskel oli tõeline prohvet.
Koduigatsust kogevad vangid aga said lohutatud: neil oli vähemalt võimalus Issandat teenida ja kummardada, kuid Jeruusalemmas ei saanud see niipea võimalikuks. See avardas vangistuses olijate vaadet, kes enesehaletsuses vaevlesid ning suunas nende pilgu lootusele. Lootusevisioon muutub veelgi selgemaks ja tugevamaks, kui Issand saadab prohvet Jeremia kaudu sõnumi rahva tagasipöördumisest ning uuest liidust (Jr 31:31-34). Juba üksnes uue elu tõotus toob rahva keskele rõõmu.
Jumala auhiilgus lahkub linnast ja siirdub idapool asetseva mäe kohale - see on Õlimäe kohale. Sellelt samalt mäelt vaatas Issand Jeesus Jeruusalemma ja tolleaegset templit ning nuttis. Sellelt samalt mäelt võeti Ta taevasse ning kord tuleb päev, mil Ta veelkord saab seisma sellel mäel. Jumala auhiilgus lahkus templist, aga Jumal ei hüljanud tervet rahvast. Tõotused püsivad kindlaina.
Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto