Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 12:1-16
Prohvet ennustab Iisraeli vangiviimist näitlikul kujul1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Inimesepoeg, sa elad vastupanija soo hulgas, kellel on silmad nägemiseks, aga nad ei näe, kõrvad kuulmiseks, aga nad ei kuule, sest see on vastupanija sugu.
3Aga sina, inimesepoeg, valmista enesele teekonnavarustus ja mine teele päevaajal nende nähes; mine nende nähes oma asupaigast teise paika; vahest nad märkavad, kuigi nad on vastupanija sugu!
4Vii välja päeva ajal nende nähes oma asjad, nagu teekonnavarustus; ise aga mine õhtul välja nende nähes, nagu vangiminejad lähevad!
5Murra nende nähes müürist läbi ja vii asjad sealtkaudu välja!
6Tõsta need nende nähes õlale, vii pimedas välja; kata nägu, et sa ei näeks maad, sest ma olen pannud sind endeks Iisraeli soole!”
7Ja ma tegin, nagu mind kästi: ma viisin päeval välja asjad, nagu teekonnavarustuse; õhtul aga murdsin ma oma käega müürist läbi, pimeduses viisin need välja, tõstsin nende nähes õlale.
8Aga hommikul tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
9„Inimesepoeg, kas pole Iisraeli sugu, see vastupanija sugu, sinult küsinud: „Mis sa teed?”
10Vasta neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: See on ennustus Jeruusalemma vürsti ja kogu Iisraeli soo kohta, kes teie keskel on.
11Ütle: Mina olen teile endeks. Nõnda nagu mina tegin, nõnda tehakse nendega - nad lähevad vangiteekonnale.
12Ja vürst, kes on nende keskel, peab pimedas kandami õlale tõstma ja välja minema - müürist murtakse läbi, et asju sealtkaudu välja viia -; ta peab katma oma näo, et ta ei näeks oma silmaga maad.
13Mina laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse mu püünisesse; ma viin ta Paabelisse, kaldealaste maale, aga ta ei saa seda näha ja seal ta sureb.
14Ja kõik, kes ümberkaudu on temale abiks, ja kõik ta väesalgad hajutan ma kõigi tuulte poole ja tõmban mõõga nende taga.
15Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neid olen pillutanud paganate sekka ja puistanud mööda maid.
16Aga ma jätan neist pisut inimesi mõõga, nälja ja katku käest alles, et nad jutustaksid paganate seas, kuhu nad tulevad, kõigist oma häbitegudest; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.”
Draama kui sõnumi edastamise näitlik vorm pärineb iidsetest aegadest. Võime öelda, et suurem osa ka Hesekieli kuulutustööst toimus just seda vormi kasutades. Talle ei antud luba vahendada Jumalalt saadud sõnumit vaid suusõnaliselt, vaid tema ise pidi saama ilmutuseks.
Hesekiel näitabki rahvale väga visuaalsel ja praktilisel viisil (s 3-7), kuidas juudalased vangi viiakse, sest nad on Jumala maha jätnud. 12.peatükis kirjeldatud sõnumi edasiandmisel pidi prohvet olema tumm, välja arvatud vaid siis, kui talle anti otsene sõna Jumalalt (Hs 3:26-27). Selle prohvetiennustuse täideviimisest võime lugeda 2Kn 25:1-7. Kindlasti ei olnud Hesekielil pealtvaatajatest puudust ning sõna sellest, mida ta tegi, levis rahva seas. Jumala eesmärgiks aga oli: „Vahest nad märkavad!“ (S 3.)
Draama kaudu vahendas Hesekiel rahvale kirjeldust, kuidas ka Jeruusalemma elanikel tuli vastu kõiki lootusi samuti vangi minna. Vürst, keda siin mainitakse, oli kuningas Sidkija, kes hoolimata prohvet Jeremija hoiatustest, alustas mässu Paabeli vastu. Paabeli kuningas Nebukadnetsar hukkas Sidkija silme ees kõigepealt tema pojad, ning torkas siis kuningal silmad välja. Vaid sellisel viisil mõistis kuningas millises pimeduses ta oli elanud.
Hesekieli nägemuse-draama kohaselt jõudis Sidkija Paabelisse, seda nägemata (2kn 25:1-8; Jr 39:4-7). Kõike seda näidati Hesekielile juba paar aastat enne, kui Jeruusalemma piiramine algas. Selle läbi osutas Jumal, et Ta on ka ajaloo valitseja ja Jumal ka üle veel toimumata sündmuste.
Sidkija poolt korraldatud mässu tulemuseks oli see, et paljud Jeruusalemma jäänud inimesed hajutati naaberrahvaste sekka. Ning kui peale pikka vangipõlve osa rahvast pöördus tagasi Jeruusalemma, ei olnud seal neid enam kedagi tervitamas. Kõik hajutatud Juuda elanikud siiski ei hukkunud, vaid neist kujunesid omamoodi ( ja vastu tahtmist) misjonärid, kes paikkondades, kuhu olid sattunud kuulutasid oma Jumala suurust ja vägevust. Tuli ju kogu rahval tunnistada, et nende käsi oli käinud täpselt nii, nagu Jumal seda neile oli ette öelnud.
Jeesus jättis oma järgijatele ülesande kuulutada evangeeliumi. Olukorrad ja tulemused võivad küll näidata, et kõneldakse kurtidele kõrvadele ja pimedatele silmadele, kuid see ei tähenda, et peaksime (tohiksime) kuulutamise lõpetama. Palveta inimeste pärast, keda tunned, ’kellel on silmad nägemiseks, aga nad ei näe, kõrvad kuulmiseks, aga nad ei kuule’. Issanda sõna on lootusrikas (s 3) ning Tema tahe on, et inimesed kuuleksid ja pöörduksid. Jumal igatseb, et kõik kuuleksid Tema armastusest ja päästest ning võtaksid selle vastu ega hukkuks igaveseks.
Selle kommentaari autor: APÜ