Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 12:17-28
Prohvet ennustab Iisraeli vangiviimist näitlikul kujul17Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
18„Inimesepoeg, söö oma leiba vabisedes ja joo oma vett värisedes ja murega
19ning ütle maa rahvale: Nõnda ütleb Issand Jumal Jeruusalemma elanike kohta Iisraeli maal: Nad peavad sööma oma leiba murega ja jooma oma vett suure hirmuga, sellepärast et nende maa laastatakse kõigest, mis seal on, kõigi seal elavate vägivalla pärast.
20Asustatud linnad muutuvad varemeiks ja maa jääb lagedaks; ja te saate tunda, et mina olen Issand.”
21Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
22„Inimesepoeg, mis kõneviis see teil on Iisraeli maal, et te ütlete: „Aeg venib pikale ja kõik nägemused lähevad tühja”?
23Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma lõpetan selle kõneviisi ja nõnda ei kõnelda enam Iisraelis. Ja ütle neile: Ligidal on aeg ja kõigi nägemuste täitumine.
24Sest edaspidi ei ole enam ühtegi valenägemust ega kahtlast ennustust Iisraeli soo keskel.
25Sest mina, Issand, räägin: See sõna, mis ma ütlen, läheb täide ega viibi enam; sest teie päevil, sa vastupanija sugu, ütlen ma sõna ja viin selle täide, ütleb Issand Jumal.”
26Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
27„Inimesepoeg, vaata, Iisraeli sugu ütleb: „Nägemus, mida see näeb, täitub ehk hulga aja pärast, ja ta kuulutab prohvetlikult kaugetest aegadest.”
28Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ei viibi enam ükski mu sõna. Sõna, mis ma ütlen, läheb täide, ütleb Issand Jumal.”
Hesekieli demonstratsioon näitas piltlikult milline saatus ootas hirmunud Jeruusalemma elanikke. Kontrastina tühja lootuse õhutajate sõnumile, räägib Hesekiel raskest kaotusest, mis Jeruusalemma elanikele osaks pidi saama. Sellist sõnumit oli väga raske vastu võtta.
Inimesed arvavad, et aja möödudes kaotab Jumala sõna oma sisu ja tähenduse. Ka Peetrus mainib seda kiusatust: “Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi ja ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale.” (2Pt 3:3-4).
Kuulame ju meiegi hea meelega sõnumeid Jumala hoidmisest ja õnnistustest, aga kui meile tuletatakse meelde, et ühel päeval peame Tema ees aru andma oma tegudest, siis tekib kiusatus see sõnum “ära seletada”.
Tihti kasutatud kõnekäänd “Aeg parandab haavad”, ei ole samuti tõsi. Jah, inimkehasse loodud rakkude uuenemisprotsess parandab füüsilised haavad, aga hingehaavad paranevad üksnes siis, kui neist saab rääkida teisele inimesele või Jumalale. Vaid nii saab tekkida piisav distants mis annab võimaluse juhtunust eemalduda ning osalistele Jumala abiga andeks anda või neilt andeks paluda. Tervenemine tuleb Jeesuse nime ja vere läbi.
Iisraeli rahva saatus on meile õpimaterjal ka selles, et Jumal seisab alati oma sõna ja tõotuste taga - isegi siis kui me ei suuda mõista, kuidas öeldu võiks täide minna.
Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto