Tänases tekstis räägib Paulus häbi tundmisest. Häbitunne on oluline paljudes kultuurides, mõnes isegi domineeriv. Paulus elas maailmas, kus kehtis kõrgelt arenenud häbi- ja aukoodeks, ning inimene võis sattuda häbistamise objektiks mitmel põhjusel. Pauluse sotsiaalne staatus ei olnud kõrge ja ta teadis, millest rääkis, sest oli häbistamist kogenud ka üsna isiklikult - ta oli ju vang!

Samal põhjusel võisid tema sõbrad tajuda soovi end Paulusest distantseerida, seda tehes aga oleksid nad häbenenud ka evangeeliumi, mida Paulus kuulutas. 

Selles tekstis soovitab Paulus Timoteosele häbi tundmise asemel Pauluse vangimineku pärast, leida julgustust Pauluse ausast ja otsekohesest kuulutusest ja käitumisest. Meie saame siinkohal meenutada kristlasi läbi ajaloo, aga ka tagakiusatud kirikut tänapäeval, leidmaks julgustust toimida samamoodi. Ka Heebrea kirja 11.peatükk julgustab meid seda tegema.

Kas sinu elus on olnud hetki, mil oled häbenenud “meie Issanda evangeeliumi” (s 8)? Või kogenud kiusatust seda teha? Mil määral saad kogu südamest kinnitada koos Paulusega: “ma ei häbene evangeeliumi!”?

Paulus oli vangistatud ülekohtuselt, mõnikord aga võib ka vägagi tuntud kristlane öelda või teha midagi, mis paneb teisi tema ümber põhjusega häbi tundma. Kuidas võiksid sellisel puhul vastata ümbritsevate inimeste kommentaaridele, kes ei ole kristlased?

Paulus annab Timoteosele mitu kaalukat toetuspunkti, kuidas mitte tunda häbi evangeeliumi pärast. Jeesuse tehtud töö imelisus kaalub märkimisväärselt üles meie võimalikud häbi või isegi kannatuse kogemused, mis kaasnevad kutsumisega olla Tema järgijad. Paulus nimetab siin kolme  suurt eelist mis evangeeliumi puhul kehtivad: esiteks: kannatuses olevatele kristlastele tuleb abiks Jumala vägi (s 8); teiseks: oma surma ja ülestõusmise läbi on Kristus eemaldanud surma rõhuva mõju, mis mõjutaks eriti neid, keda ähvardab avalik hukkamine (s 10); kolmandaks: Jumal on väeline hoidma ja varjama oma lapsi hädaohtudes ning nad viimselt ausse viima (s 12). 

Lisaks tõstab Paulus esile meie usu olemuse ning reaalsuse. Salmides 9-10 esitatud hämmastav kokkuvõte on kinnitav. See rõhutab meie eesõigust kuuluda Jumala poolt valitud rahva liikmete hulka ning olla osa Tema igaveste eesmärkide täideviimisel. See keskendub evangeeliumi südamele, asjaolule, et Jeesus oli see kes “hävitas surma” (10).

Viimaks kutsub Paulus meid üles kujundama oma elu kindla õpetuse järele, Püha Vaimu juhtimisel ning usus ja armastuses Kristuse Jeesuse vastu (13). Jeesuse usk oma Isasse võimaldas tal teha imesid, vastata kirjatundjatele ja variseridele, toime tulla oma jüngrite saamatusega, kannatada välja Getsemani pimedus ja ahistus ning viimaks paluda andestust oma ristilööjatele. Jeesuse armastus patuse maailma vastu oli see mis teda kõigest läbi kandis - ja kannab ka meid.