Oleks vale arvata nagu valiks Jumal pooli - selles psalmis näiteks, et Ta on “meie poolel”, aga “nende vastu”. Pigem leiame tänasest psalmist palju peenekoelisema lähenemise. Samamoodi kui prohvet Hoosea, on laulja mõistnud, et Jumal peab mõnikord olema meie “vastu” selleks, et Ta saaks olle meie poolt! Veelgi enam - see kui Jumal on meie “poolt” ei tähenda, et Ta poleks ka teiste “poolt”. Eestikeelne tõlge jätab avasalmis selleks kõigeks ruumi, öeldes lihtsalt: “Kui Issand ei oleks olnud meiega”  (s 1).

Ka ei tähista see psalm lihtsalt kergendust, vaid suurt pääsemist. Psalmist mõtiskleb hirmuäratavate olukordade üle, mis viimselt siiski ei hävitanud teda ja rahvast, keda ta esindab. Jumala rahvas ei ole kannatuste eest varjule pandud, aga leiame siit kinnituse, et kannatusele ei jää viimane sõna.

Edasi märkame, et psalmist ei tõsta esile inimesi vaid rõhuasetus on Jumalal. Tundub, nagu ütleks ta: “kui tegu oleks olnud ebajumala või mingi isikliku kujuteldava jumalusega, siis me poleks pääsenud!”. Sama kinnitab Piibel veel väga mitmes kohas. Meie endi tehtud jumalad - kullast või hõbedast, või sõjaline võimsus, või mis tahes salajane vägi - ei suuda meid iial päästa. “Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.” (s 8).

Psalmi viimane, kütkestav pilt vabaks pääsenud linnust, meenutab meile, et täna on pühapäev - iganädalane tähtpäev millega tähistame Jeesuse ülestõusmist. Kristuse ristilöömise pimedal ööl tundus kogu maailmale, et Jumal ei olnud “Jeesuse poolt”. Ja ometi, pühapäeva hommikul tõusis Jeesus hauast, otsekui vabanenud lind.

See on võrratu, imeline, parim sõnum - sest Tema kes on surnuist ülestõusnud, pakub igavest pääsemist kõigile, kes Teda vastu võtavad ning usaldavad (Rm 6:4)