Kaasaegsed uuringud näitavad, et turvalisuse küsimused on inimeste jaoks oluliste sotsiaalsete teemade eesotsas: isiklik turvalisus ning kaitse ühiskonnas leiduva vägivalla vastu, planeedi loodustasakaalu säilimine, piisavad toidu ning joogivee varud kasvava rahvastiku jaoks, raha jätkumine esmavajaliku tarbeks rasketel aegadel. Efektiivne seadusandlus ning selle rakendamine, rahvusvahelised kliimakontrolli kokkulepped, helded abiprogrammid ning arengumeetmed ja tark majanduspoliitika on need, millele omistatakse võtmeroll inimeste heaolu ning turvalisuse tagamisel. Ning neis jätkuvais dialoogides kui ka lahenduste otsimisel, panustavad oluliselt kaasa kristlased üle maailma.

Ka psalmisti maailmas kogesid inimesed sõdu ning looduskatastroofe mis tekitasid neis hirmu ning turvatunde kadumist. Võime lugeda sõjalistest, põllumajanduslikes ning majandustrateegiatest, mida rakendati püsimajäämiseks. Samas aga annab Piibel hoopis teistsuguse perspektiivi inimese turvalisusest, osutades, et see on kõrgemal kõigest, mida inimlik pingutus korda saata suudaks. On võimalik kogeda turvatunnet ning julgeolekut ka kesest kõige hullemaid väliseid tingimusi.

Psalm räägib meile täna sellest, mida Jumal võib meie heaks teha, ning kuidas me ise saame valida, kas tahame seda kogeda. Jumal pakub pelgupaika, varjumisekohta, päästet, kaitset ning turvalisust. Tema pääste katab meid nagu emalind, kes oma poegi varjab.

Hiljuti, tänu kaljueendil, kotkapesa kohal oleva veebikaamera hämmastavatele tehnilistele võimalustele, sai jälgida kahe kotkapoja munast koorumist. Imeline oli vaadata kuidas vanemad hoolitsesid nende väikeste, kondiste ja sulgedeta olendite eest. Kui nad olid alles paaripäevased, tabas suur torm kogu seda piirkonda. Emakotkas sirutas rahulikult oma tohutud tiivad laiali ning väikesed olid nende all täielikus turvapaigas. Nii kaua kui torm kestis, ema isegi ei liigutanud, ning beebid olid nii hästi peidus, et enne tormi lõppu polnud neist mingit märki näha. Jumala ustavus ümbritseb meid nagu purustamatu linn; Tema inglid hoiavad meid kõige kurja eest. 

See kõik aga ei toimi iseenesest. Meie peame esmalt valima oma olemise paigaks Tema -  “viibima” temas - ja see on kestev olek, mitte ajutine puhkus. Peame tunnistama oma täielikku sõltumist Temast, hoolimata sellest, millised on meid ümbritsevad välised tingimused. Meie osa on armastada ning austada Teda, hüüda Teda appi hädaajal, teadmises, et Tema tõmbab meid välja. 

Kas see kõik tundub liiga hea, et tõsi olla? Kas mitte ka jumalarahvas pole määratud kannatama kõike samamoodi kui teised? Jah, enamasti. Meenutage Paulust, Joosepit - ja Jeesust! Ei tohi aga segi ajada tõelist turvalisust igasuguste raskuste ning valu puudumisega. Jumal on tõotanud, et kui meie armastame ning usaldame teda, siis Tema on meiega ka raskustes. Ja see on võrreldamatult parem kui olla raskustes ilma Temata!