Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lepitusetaotlus

Esmaspäev, 9. Märts 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 14:1-24

Joabi kavalus Absalomi tagasitoomiseks
1Kui Joab, Seruja poeg, märkas, et kuninga süda kaldus Absalomi poole,
2siis läkitas Joab käsu Tekoasse ja laskis sealt tuua ühe targa naise ning ütles sellele: „Tee ennast nüüd leinajaks ja pane leinariided selga; ära võia ennast õliga, vaid ole nagu naine, kes on mõnda aega surnu pärast leinanud!
3Mine siis kuninga juurde ja räägi temale nõnda!” Ja Joab pani temale sõnad suhu.
4Ja Tekoa naine rääkis kuningaga, ta heitis silmili maha ja kummardas ning ütles: „Kuningas, aita!”
5Ja kuningas küsis temalt: „Mis sul vaja on?” Ja ta vastas: „Oh häda! Ma olen lesknaine, sest mu mees on surnud.
6Su teenijal oli kaks poega; need mõlemad riidlesid väljal ega olnud kedagi, kes neid oleks lahutanud; nii lõi üks teise maha ja tappis tema.
7Ja vaata, kogu suguvõsa on tõusnud su teenija vastu ja nad ütlevad: „Anna välja see, kes lõi oma venna maha, ja me surmame tema ta venna hinge pärast, kelle ta tappis, ja me hävitame ka pärija!” Nõnda kustutavad nad minu söe, mis veel on säilinud, jätmata mu mehele nime ja järeltulijaid maa peale.”
8Ja kuningas ütles naisele: „Mine koju, ma ise annan sinu kohta käsu!”
9Aga Tekoa naine ütles kuningale: „Mu isand kuningas! Süü jääb minu ja mu isakoja peale, aga kuningas ja tema aujärg on süüta.”
10Ja kuningas ütles: „Kes sulle midagi ütleb, see too minu juurde, siis ta ei puutu enam sinusse!”
11Aga naine ütles: „Mõelgu ometi kuningas Issandale, oma Jumalale, et veritasunõudja ei hävitaks veelgi rohkem ja et mu poega ei hukataks!” Ja kuningas vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ei pea su poja peast mitte karvagi maha langema!”
12Aga naine ütles: „Luba ometi, et su teenija räägib mu isandale kuningale veel ühe sõna!” Ja ta vastas: „Räägi!”
13Ja naine ütles: „Mispärast sa siis mõtled nõnda Jumala rahva vastu? Sest nõnda rääkides on kuningas ise saanud süüdlaseks, kui kuningas ei lase oma äratõugatut tagasi tulla.
14Meie küll sureme ja oleme nagu vesi, mis maha voolab, mida ei saa koguda. Aga Jumal ei taha võtta hinge, vaid mõtleb kindlasti, et äratõugatu ei oleks temast ära tõugatud.
15Ja kui ma nüüd olen tulnud seda rääkima oma isandale kuningale, siis sellepärast, et rahvas mind hirmutas. Su teenija mõtles: Ma räägin ometi kuningale, vahest kuningas teeb, mis ta teenija räägib.
16Küllap kuningas kuuleb ja päästab oma teenija mehe pihust, kes mind koos mu pojaga tahab hävitada Jumala pärisosast.
17Ja su teenija mõtles: Mu isanda kuninga sõna ometi rahustab mind, sest mu isand kuningas on otsekui Jumala ingel, kes võtab kuulda head ja kurja. Ja Issand, sinu Jumal, olgu sinuga!”
18Ja kuningas kostis ning ütles naisele: „Ära ometi mulle salga, mida ma sinult küsin!” Ja naine ütles: „Mu isand kuningas rääkigu!”
19Siis küsis kuningas: „Kas Joabi käsi on sinuga kogu selles asjas?” Ja naine kostis ning ütles: „Nii tõesti kui su hing elab, mu isand kuningas, ei pääse keegi paremale ega vasakule kõigest sellest, mis mu isand kuningas kõneleb: jah, see on su sulane Joab, kes mind käskis, ja tema pani kõik need sõnad su teenija suhu.
20Et anda asjale teist nägu, selleks tegi su sulane Joab nõnda. Aga mu isand on tark nagu Jumala ingel, et mõista kõike, mis maa peal on.”
21Siis ütles kuningas Joabile: „Vaata nüüd, ma teen seda: mine ja too tagasi nooruk Absalom!”
22Ja Joab heitis silmili maha ja kummardas ning õnnistas kuningat. Ja Joab ütles: „Nüüd su sulane teab, et ma olen leidnud armu su silmis, mu isand kuningas, sest kuningas teeb oma sulase sõna järgi.”
23Ja Joab tõusis ning läks Gesurisse ja tõi Absalomi Jeruusalemma.
24Aga kuningas ütles: „Mingu ta jälle oma kotta, kuid minu palet ta ei näe!” Nõnda läks Absalom jälle oma kotta ega saanud näha kuninga palet.

“Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele….” (Mt 6:12)

On raske muuta väljakujunenud suhtumist mingi inimese või olukorra suhtes, Eriti aga siis, kui tegu on asjaga, mis on põhjustanud meelepaha ja kurvastust. Suhtumise muutmine nõuab pingutust ning mõnikord ei õnnestu see ilma välise abita.

Kuningas Taavet ei soovinud enam Absalomiga kohtuda, kuna too oli oma poolvenna jõhkralt mõrvanud. Samas oli Taaveti südames igatsus sõlmeläinud peresuhteid parandada. Selle olukorra “hingehoidjaks” hakkab nüüd Joab.

Joab oli Taaveti meeskonna ülem, aga ta oli ka Taaveti probleemolukordade “lahendaja”, täiesti ustav - aga nii nagu tema seda õigeks pidas. Joab tegi seda, mida ise arvas, et Taaveti heaks tuleks teha - ükskõik kas Taavet selle siis heaks kiitis või mitte. Ta näiteks mõrvas Abneri (2 Sm 3:19–39). Ükskõik kui palju Taavet ka kaebas, ei suutnud ta Joabi ohjeldada - kuni Joab tappis Absalomi ja siis Taavet asendas ta Amasaga; kui Joab seejärel tappis Amasa, sai ta taas oma koha tagasi! Kahtlemata oli Joab üks raskemini kontrollitavaid mehi ja jõude kellega Taavet toime tulema pidi.

Tänases loos kasutab Joab nn “tarka naist” , kes püüab Taavetit kohtumõistja rolli asetades näidata veretasu tsükli tulemusel toimuvate tapmiste hukatuslikkust. Et nii nagu kogu perekonna heaolu on tähtsam kui ühe pereliikme karistamine, on kogu rahva heaolu olulisem kui kroonprintsi karistamine. Kogu ettevõtmise eesmärgiks oli panna Taavet mõtlema, et ta võiks antud olukorras olla pigem lepitaja rollis, kuigi tehtud kurja enam olematuks teha ei olnud võimalik.

Vestluse käigus saab Taavet loomulikult aru, et selle etenduse taga on taas Joab, kes soovis isa ja poeg Absalomi vahele lepitust. Ja Taavet ei pahanda Joabi peale vaid annabki Absalomile loa tulla Jeruusalemma. Siiski ei soovi ega suuda oma poega kohata ning too peab jääma oma majja.

Loeme salmist 20, et Joab toimis nii,  “et anda asjale teist nägu…” Kristliku usu üheks alustalaks on Jumala seadmised - Vanas Testamendis kümme käsku ning nende sisu ei muutu. Kurjus ja patt peavad saama karistuse. Ometi õhutab juba Vana Testament inimest kättemaksu Jumala kätte andma. Samamoodi on Piiblis olemas ka “teine pool”- ja see on evangeelium, sõnum Jeesuse poolt toodud lepitusohvrist. Jeesus võttis karistuse kõikide ülekohtutegude eest endale ning Tema läbi võivad saada lepitatud kõik, kes usuvad.

 
Ka täna on arm ning andeksandmine meie käeulatuses - kasuta seda!

Selle kommentaari autor: APÜ