Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 14:25-15:6
Joabi kavalus Absalomi tagasitoomiseks25Aga kogu Iisraelis ei olnud nii ilusat meest kui Absalom, mitte ühtegi, keda nii väga oleks ülistatud: jalatallast pealaeni ei olnud temal midagi viga.
26Ja kui ta lõikas oma juukseid - ta lõikas neid iga aasta lõpus, sest need muutusid temale nõnda raskeks, et ta pidi lõikama -, siis vaagisid ta juuksed kakssada seeklit kuninga vae järgi.
27Ja Absalomile sündis kolm poega ja üks tütar, Taamar nimi; see oli ilus naine.
28Ja Absalom elas Jeruusalemmas kaks aastat, aga ta ei näinud kuninga palet.
29Siis Absalom läkitas Joabile järele, et saata teda kuninga juurde, aga ta ei tahtnud tulla tema juurde. Ta läkitas veel teist korda, aga Joab ei tahtnud tulla.
30Siis ütles ta oma sulastele: „Vaadake, Joabi põlluosa on minu oma kõrval ja temal on seal odrad peal. Minge ja süüdake see tulega põlema!” Ja Absalomi sulased süütasid põlluosa tulega põlema.
31Siis Joab võttis kätte ning tuli Absalomi juurde ta kotta ja küsis temalt: „Mispärast on su sulased süüdanud tulega põlema minu põlluosa?”
32Ja Absalom vastas Joabile: „Vaata, ma läkitasin su juurde ja ütlesin: Tule siia, et ma saaksin sind saata kuningalt küsima: Mispärast ma pidin Gesurist ära tulema? Mul oleks parem, kui ma oleksin seal. Ma tahan nüüd näha kuninga palet! Aga kui minus on süü, siis surmaku ta mind!”
33Ja Joab läks kuninga juurde ning jutustas seda temale. Ja tema kutsus Absalomi, ja ta tuli kuninga juurde ning kummardas kuninga ette silmili maha; ja kuningas andis Absalomile suud.
Absalomi mäss Taaveti vastu1Ja pärast seda sündis, et Absalom hankis enesele vankri ja hobused ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.
2Ja Absalomil oli kombeks tõusta vara ja seista värava ligidal tee ääres; igaühe, kes riiuasja pärast pidi tulema kuninga juurde kohtusse, kutsus Absalom enese juurde ja küsis: „Kust linnast sa oled?” Ja kui ta vastas: „Su sulane on ühest Iisraeli suguharust”,
3siis ütles Absalom temale: „Vaata, su asjad on head ja õiged, aga kuninga juures pole sul kedagi, kes sind kuulda võtaks.”
4Ja Absalom jätkas: „Mind peaks küll pandama maale kohtumõistjaks! Siis tuleks igaüks, kellel on riiu- või kohtuasi, minu juurde ja mina mõistaksin temale õigust.”
5Ja kui keegi ligines teda kummardama, siis ta sirutas oma käe välja ja haaras temast kinni ning andis temale suud.
6Nõnda tegi Absalom kõigi Iisraeli lastega, kes tulid kuninga juurde kohtusse, ja nõnda varastas Absalom Iisraeli meeste südamed.
Kas oled olnud olukorras, kus sinu poolt pakutud andestust on valesti mõistetud? Alati leidub ka neid, kes teiste heasüdamlikkust kurjasti ära kasutavad, ülbelt oma plaane ellu viies, ega hooli kellestki teisest.
Absalom soovis, et Joab mõjutaks Taavetit Absalomiga siiski kohtuma. Abasalomi salakavalat olemust näitab see, et kõigepealt süütab ta põlema Joabi viljapõllu, tahtes sundida Joabi enda huvides tegutsema. Teiseks näeme, et Absalom ei kahetse ühtegi oma tegu, ega otsi ka tegelikku andestust. Selle asemel ütleb ta: “kui minus on süü, siis surmaku ta mind!” (s 32). Heasüdamlik Jojab ongi nõus kuningas Taaveti ette miniema ning viimaselt paluma kohtumist Absalomiga.
Nüüd näeme kuidas Taavet kutsub “kadunud poja”, Absalomi enese juurde ning osutab talle suurt lahkust ja isalikku armastust. Sisuliselt tähendas see, et Absalom sai tagasi oma maine ja õiguse elada kuninga pojana ilma veritasu kartmata. Ta sai armu, jätkata oma elu ja teha uus algus.
Ajalugu on täis näiteid inimestest, kes kord on olnud tõeliselt koguduse liikmed, kuid mingil hetkel on neist saanud usklike tagakiusajad. Absalomi elus sündis midagi sarnast. Tema “uue elu” suun oli täiega vale. Võibolla oli tegu tema loomusega, võibolla aga olid viha ja kibedus täitnud ta südame sellisel määral, et ainus mida ta oma isa suhtes tundis oli mäss.
Jumala arm parandab paljude inimeste südamed, aga on ka neid, kelle südame see paadutab.
Selle kommentaari autor: APÜ