Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 15:30-16:4
Absalomi mäss Taaveti vastu30Aga Taavet läks üles Õlimäele, läks ja nuttis, ta pea oli kaetud ja ta käis paljajalu; ja kõik koos temaga olev rahvas oli katnud oma pea, ja nad läksid üles ning nutsid lakkamata.
31Kui Taavetile teatati ja öeldi: „Ahitofel on vandenõulaste hulgas Absalomi juures”, siis ütles Taavet: „Issand, pööra ometi Ahitofeli nõu rumaluseks!”
32Ja kui Taavet jõudis mäetippu, kus Jumalat kummardati, vaata, siis tuli temale vastu arklane Huusai, kuub lõhki käristatud ja mulda pea peal.
33Ja Taavet ütles temale: „Kui sa tuled koos minuga, siis sa oled mulle koormaks.
34Aga kui sa lähed tagasi linna ja ütled Absalomile: Kuningas, ma tahan olla su sulane. Varem olin ma su isa sulane, aga nüüd tahan ma olla sinu sulane - siis sa võid mind aidata ja teha tühjaks Ahitofeli nõu.
35Eks ole seal koos sinuga preestrid Saadok ja Ebjatar? Kõik, mida sa siis kuningakojast kuuled, jutusta preestritele Saadokile ja Ebjatarile!
36Vaata, seal on nende juures nende kaks poega, Saadokil Ahimaats ja Ebjataril Joonatan, ja nende kaudu te võite mulle läkitada kõik sõnumid, mida te kuulete.”
37Ja Taaveti sõber Huusai tuli linna just siis, kui Absalom jõudis Jeruusalemma.
1Kui Taavet oli mäetipust läinud pisut edasi, vaata, siis tuli temale vastu Mefiboseti sulane Siiba paari saduldatud eesliga, kelle seljas oli kakssada leiba, sada rosinakakku, sada viigimarjakakku ja lähker veini.
2Kuningas küsis Siibalt: „Milleks on sul need?” Ja Siiba vastas: „Eeslid on kuninga perele ratsutamiseks, leib ja viigimarjakakud sulastele söömiseks ja vein kõrbes väsinuile joomiseks.”
3Ja kuningas küsis: „Aga kus on su isanda poeg?” Ja Siiba vastas kuningale: „Vaata, tema jäi Jeruusalemma, sest ta ütles: Nüüd annab Iisraeli sugu mulle tagasi mu isa kuningriigi.”
4Siis ütles kuningas Siibale: „Vaata, kõik, mis on Mefiboseti oma, saab sinule.” Ja Siiba ütles: „Ma kummardan, lase mind armu leida su silmis, isand kuningas!”
Kodusõda on karm asi. Sama hirmus kui kodusõda on inimesele see kui tema vend või lähisugulane muutub tema vaenlaseks; või kaaskristlane muutub tema vastaseks. Just selliste sündmuste keskel oleme tänase päeva loos.
Ahitofel oli Taaveti nõuandja (1Aj 27:33; 2Sm 16:23), kes oli kuningavõimu haaranud Absalomi poolele. Kui Taavet seda kuulis, oli tema esimeseks reaktsiooniks palvetamine: “ „Issand, pööra ometi Ahitofeli nõu rumaluseks!” (s 31).
Siit saame ka meie hea eeskuju: enne kui minna kellelegi mingist raskest asjast rääkima, tuleb sellest rääkida Jumalaga. Palves alustatud asjad kulgevad õiges suunas. Taavetil oli lausa oma palvetamise koht, mis asjs Õlimäe tipus. Sama mäe veerul võitles Jeesus oma elu viimast ja suurimat palvevõitlust. Nii võime öelda, et nii Taavet kui ka Taaveti Poeg kasutasid sama palvepaika.
Siiski ei piirdunud Taavet vaid palvetamisega, vaid asus ka aktiivselt tegutsema. Augustinus on öelnud: “Palveta nii, nagu kõik sõltuks üksnes Jumalast. Tee tööd nii, nagu kõik sõltuks vaid sinust.”
Järgmisena esile tõusev Huusai, oli Taaveti üks lähimaid mees (1Aj 27:33). Tema etteastest aimub suurt kurbust kogu juhtunu pärast. Üheskoos Taavetiga tehakse kaval plaan, kuidas olla teadlik kõigist Absalomi leeris tehtud otsustest ning võimu ülevõtmise sammudest.
Kohtame veel üht Taavetile ustavaks jäänud meest - Siibat, Mefiboseti sulast.
Selle kommentaari autor: Eero Junkkaala