Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Provokatsioonid

Reede, 13. Märts 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 16:5-23

Absalomi mäss Taaveti vastu
5Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha
6ning viskas kividega Taavetit ja kuningas Taaveti kõiki sulaseid, kuigi kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul.
7Ja sajatades ütles Simei nõnda: „Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu!
8Issand tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled saanud kuningaks. Issand annab kuningriigi su poja Absalomi kätte. Jah, vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees.”
9Abisai, Seruja poeg, ütles kuningale: „Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!”
10Aga kuningas vastas: „Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Issand on temale öelnud: Sajata Taavetit!, kes siis tohib küsida: Miks sa teed nõnda?”
11Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: „Vaata, minu oma poeg, kes mu niudeist on välja tulnud, nõuab mu hinge, saati siis nüüd see benjaminlane. Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda käskinud!
12Vahest Issand vaatab mu viletsuse peale ja vahest Issand tasub mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?”
13Siis läksid Taavet ja tema mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
14Ja kuningas tuli väsinult koos kõige rahvaga, kes oli tema juures, ja tõmbas seal hinge tagasi.
15Aga Absalom ja kõik rahvas, Iisraeli mehed, olid tulnud Jeruusalemma; ja Ahitofel oli koos temaga.
16Kui arklane Huusai, Taaveti sõber, tuli Absalomi juurde, siis ütles Huusai Absalomile: „Elagu kuningas! Elagu kuningas!”
17Aga Absalom ütles Huusaile: „Niisugune on siis su ustavus oma sõbra vastu! Mispärast sa ei läinud koos oma sõbraga?”
18Ja Huusai vastas Absalomile: „Ei, ainult keda Issand ja see rahvas ja kõik Iisraeli mehed on valinud, selle oma ma tahan olla ja selle juurde jääda!
19Ja teiseks: keda ma peaksin siis teenima? Kas mitte tema poega? Nõnda nagu ma olen teeninud su isa, nõnda ma tahan teenida sindki!”
20Siis ütles Absalom Ahitofelile: „Andke nõu, mida peaksime tegema?”
21Ja Ahitofel vastas Absalomile: „Mine oma isa liignaiste juurde, keda ta on jätnud koda hoidma. Siis saab kogu Iisrael kuulda, et sa oled ennast teinud oma isale vastikuks, ja kõik, kes su juures on, saavad julgust!”
22Siis löödi Absalomile katuse peale telk üles, ja Absalom läks oma isa liignaiste juurde kogu Iisraeli silma all.
23Ja Ahitofeli nõu, mida ta neil päevil andis, oli nagu Jumalalt saadud vastus; niisugune oli iga Ahitofeli nõuanne, niihästi Taavetile kui Absalomile.

Kes meist ei solvuks, kui teine meid ründab ning levitab ilgeid jutte meie kohta? Aga ka taolisele käitumisele on võimalik reageerida teisiti kui solvumisega: mitte alluda provokatsioonile ka siis, kui sind provotseeritakse.

Kuningas Taavet oli suures kitsikuses oma poja riigipöörde katse pärast. Kui ta nüüd teel on, tuleb tema endine toetaja, Geera poeg Simei, teda avalikult sõimama ja häbistama. Simei ei piirdu ainult sõnadega, vaid ta pillub kuningat ja tema saatjaid ka kividega - ja see on juba äärmine provokatsioon. On loomulik, et kuninga sulased tahavad taolise tüübi ära koristada. Siin on aga Taaveti vastus üllatav “Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda käskinud!” (s 11)

Kohe järgmisest salmist näeme, et ka sellises olukorras vaatab Taavet asjadele läbi Issanda pilgu - ning mõtleb, et ehk Jumal, nähes sündivat ülekohut, hoopis õnnistab teda (s 12).

Kuidas Taavet suudab taolises olukorras nii rahulikult käituda? Sõimab ju Simei kuningat mõrvariks, sest peab Sauli surma Taaveti süüks - milles Taavetil tegelikult süüd ei olnud.

Oma südames teadis Taavet aga asju, millest Simeil aimu ei olnud. Ta oli tõesti mõrvar, sest oli mõrvanud Batseba abikaasa Uurija (2Sm 11:17), ning Taavet oli pidanud selle teo eest juba vastust andma Jumala ees. See teadmine andis talle jõudu jääda rahulikuks ka nüüd,  Simei poolt tulvavas alandamises.  On selge, et taoline otsus ei olnud kuningale kerge. Loeme, et teekonna lõpul oli Taavet väga väsinud (s 14).

Mõnikord võib tõesti juhtuda, et meie vaenlased ütlevad meie kohta rohkem tõtt kui meie sõbrad.

Peatüki teises poole kirjeldatud Huusai kohtumine Absalomiga on ere näide sellest, kuidas toimida, et näida usutav. Huusai näib teadvat, et vale on usutavam siis kui on pakendatud vagaduse rüüsse ja Jumala tahtmise täitmise soovi. Absalomi palve peale, astub taas esile Ahitofel oma nõuannetega, mis “olid nagu” Jumalalt tulnud nõuanded.

Kaasaegsele lugejale võib esmapilgul tunduda kummalisena: miks peaks Absalom end vaevama konkubiinidega, kui riigipöörde käigus leidus ka teisi, ilmselt palju aktuaalsemaid probleeme millega Absalomil oleks tulnud tegeleda? Tolleaegsete inimeste jaoks oli aga taolisel käitumisel väga sügav sümboolne tähendus: vahekord kuningale kuuluva konkubiiniga sai tõlgendada teona, millega nõutakse enesele kuninga positsiooni (2Sm 3:7 1Kn1:1-15,1Kn 2:17, 22).

Samalaadne juhtum mujal oli seotud Ruubeniga, kes magas oma isa Jaakobi konkubiiniga. Sellele  teole järgnev needus näitab selgelt, et taoline tegu on ka sümboolne sildade põletamine (1Ms 35:22; 1Ms 49:3-4). Lisaks läks Absalomi teoga taas täide prohvet Naatani varasem prohveteering Taaveti peret tabava kohtumõistmise kohta.

Absalom oli oma kurjuses teinud täispöörde: kui enne oli ta surmani vihane oma õe Taamari pilastamise pärast; siis nüüd tegi ta sedasama oma isale, nägemata selles midagi valet. Nii ulatuslikult võib patt pimestada inimese arusaamise.

Issand, palun anna meile täna tarkust mitte saada provotseeritud inimestest ja olukordadest ning aita meil arvestada keerulistes olukordades eelkõige Sinu abiga.

Selle kommentaari autor: APÜ