Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 11:27-33
Küsimus Jeesuse meelevallast27Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde
28ja ütlesid talle: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?”
29Aga Jeesus ütles neile: „Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
30Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!”
31Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?”
32Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.
33Nii nad vastasid Jeesusele: „Meie ei tea.” Ja Jeesus ütles neile: „Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.”
Jeesuse meelevald on üks Markuse evangeeliumi põhiteemadest, mille juurde autor ikka ja jälle tagasi pöördub. See võib avalduda hämmastuses Jeesuse erilise meelevallaga antud õpetuse üle (Mk 1:27); Tema meelevalla pärast patu üle (Mk 2:10); selle üle, et kurjad vaimud tunnustavad Teda ja alistuvad Talle (Mk 3:11; Mk 5:7); Jeesuse meelevalla pärast loodusjõudude (Mk 4:41) ning parandamatute haiguste üle (Mk 5:28); või selle üle, kuidas Ta sai anda oma meelevalda edasi jüngritele (Mk 6:7).
Nii esitab Markuse evangeelium meile pidevalt väljakutse: ka meie peame otsustama, kes on Jeesus - meie jaoks. Nagu kõige esimesed jüngrid, oleme ka meie kutsutud rääkima ja tegutsema Tema poolt antud meelevallaga kuulutades, et Jeesus on Issand ja Valitseja ning kõik muud poliitilised, sõjalised, majanduslikud jõud, vaatamata nende näilisele üleolekule, seda tegelikult ei ole.
Mitmed tolle ajastu religioossed juhid, kes kogesid Jeesuse õpetust ohtlikuna ning nende tegevust õõnestavana, astuvad Talle vastu. Nad on juba ette ära otsustanud, et Jeesus on petis ning see paneb neid iga Jeesuse tegu nägema jumalapilkamisena. Nii üritavad nad Teda lõksu püüda kavalate küsimustega. Mis on Tema meelevalla allikas? Millise õigusega teostab Ta templi puhastamist, otsekui oleks ta üks Juuda õigetest, reforme läbiviivaist kuningaist või Jumala prohvet? Nemad esitavad küsimusi, kuid Jeesus valib ise need, keda Tema usaldab (Jh 2:24) ning kellele enda saladusi avab.
Mõne arvates põhjustab Jeesuse avameelne kõne hoopis vihkamist ning suuremat pimedust, ega too selgust. Siia kuuluvad kõik need südant kraapivad juhtumid, kus tuli “tolm oma jalgadelt pühkida” (Mk 6:11), sest sõnadega ei saanud enam midagi saavutada.
Aga selgitamise asemel küsib Jeesus vastuseks hoopis Ristija Johannese kohta (s 30). Selle küsimuse eesmärgiks oli paljastada variseride silmakirjalikkus ning usuline pimedus. Võibolla nüüd teevad nad ruumi oma südametunnistuse häälele ning hakkavad nägema endi kahepalgelisust. Kahjuks mitte. Soovimatus enda vigu tunnistada koos hirmuga inimeste reaktsioonide pärast, võtab variseridelt vastamisvõime. Tulemuseks on Jeesuse meelevalla püsimine, kas variserid seda tunnustavad või mitte.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate