Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 12:18-27
Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest18Ja Jeesuse juurde astusid saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
19„Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise ega jäta järele last, et ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama järglase vennale.
20Oli seitse venda. Ja esimene võttis naise ja surres ei jätnud järglast järele.
21Ja teine võttis tema ja suri järglast jätmata, ja kolmas nõndasamuti.
22Ja need seitse ei jätnud järele järglast. Viimasena kõigist suri ka naine.
23Ülestõusmisel nüüd, kui nad üles tõusevad - kelle naine nende seast ta peab olema? Ta on ju olnud naiseks neile seitsmele.”
24Jeesus lausus neile: „Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?
25Kui surnud üles tõusevad, siis nad ju ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.
26Surnute kohta aga, et nad üles äratatakse - kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?
27Tema ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite rängalt!”
Meil võib enda inimliku ülbuse tõttu jääda märkamata vahe meie enda piiratud vaate ja arusaamise ning Jumala vaate vahel. Sellepärast on Piiblis ka üleskutse “saada uueks oma mõttelaadilt” (Ef 4:23). Igapäevane piibli uurimine on selles protsessis aluseid rajav - see korrigeerib meie arusaamist ning õpetab meile uusi mõttemustreid. Jeesus sõitleb sadusere, sest nood “ei tunne pühi kirju ega Jumala väge” (s 24). Kui puudub Püha Vaimu kõnetus läbi Jumala sõna, hakkavad meie mõtlemises vohama kõikvõimalikud valed arusaamised.
Inimestel on kalduvus end väag targaks pidada! Saduserid kujutlesid, et tõmbavad vaiba alt kogu õpetusel oma “geniaalselt” konstrueeritud looga järjestikku toimuvaist abieludest siin maa peal, ning segadusest taevas. Tuntud Briti koomik, Stephen Frey püüab omakorda õõnestada teadmist Jumala olemasolust, küsides näiteks: “Luuvähiga lapsed. Millest see räägib?” On suur ja põhimõtteline viga eeldada, et meie piiratud arusaamine esitab tingimata väljakutse Jumalale ning Tema eksistentsile. Keegi ei keela esitada küsimusi, kuid seda tuleb teha alandlikult, aktsepteerides oma piiratust Jumala ees.
Taolise, pilgeni valedest eeldustest tulvil küsimuse esitamine, ei aita mitte kedagi. Jeesus avab aga küsimuse tagamaad selleks, et selgitada kahte asja. Esiteks: ei ole lihtsalt võimalik meie limiteeritud inimliku elukogemuse baasilt mõista Jumalat ning Tema toimimist või arutleda selle üle. Abielu siin maa peal, mis on nii oluline osa inimeseksolemisest, ei oma hoopiski sellist kaalu tulevases jumalariigis (s 25). Teiseks: ülestõusmine on reaalsus. Saduseride jutuke aga irvitab ülestõusmise kui reaalsuse üle. Jeesus osutab Jumalale, kes jätkab osadust ja suhet oma lastega isegi peale nende surma! Üsna peatselt näitab Tema Poeg kõikidele, et surmal ei ole mingit meelevalda Tema üle!
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate