Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 13:1-13
Jeesus kuulutab ette templi hävitamist ja suurt viletsust1Ja kui nad pühakojast lahkusid, ütles üks ta jüngreid talle: „Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!”
2Ja Jeesus ütles talle: „Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
3Ja kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus ja Jaakobus ja Johannes ja Andreas temalt omavahel olles:
4„Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?”
5Aga Jeesus hakkas neile rääkima: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
6Paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olengi see!” ja eksitavad paljusid.
7Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, ärge ehmuge: see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
8Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paiguti on maavärinaid ja näljahäda - need on sünnitusvalude algus.
9Aga teie vaadake iseennast: minu pärast antakse teid ülemkohtute kätte ja teid pekstakse sünagoogides ning seatakse maavalitsejate ja kuningate ette, tunnistuseks neile.
10Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi.
11Ja kui teid viiakse ja antakse valitsejate kätte, ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid rääkige seda, mida iganes teile antakse sel tunnil, sest teie pole kõnelejad, vaid Püha Vaim.
12Ja vend annab surma venna ja isa lapse ja lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata
13ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
On väga lihtne öelda kellelegi: “Ära muretse nende asjade pärast, mille üle sul puudub kontroll”, siiski on tänases tekstis kirjeldatud sündmused äärmiselt hirmutavad. Need mõjutavad terveid sugupõlvi, sidudes omavahel templi hävitamise aastal 70 ning sealtpeale jätkuvad konfliktid ning Jeesuse taastulemise (s 24-27).
Jeesus viitab otseselt sündmustele aastal 70 pKr (s 2) ning sellega seoses ka Jumala kohtumõismisele (Mk 11:15–17; Mk 12:1–12). Templi hävitamise kogemine oli üks asi; palju rõhuvam aga oli fakt, et tempel oli rahva jaoks Jumala ligioleku sümbol. Rahvas pidi pealt vaatama kuidas templit rüvetati pealetungivate paganate armee poolt (s 14); sellega kaasnevaid kannatusi oli hirmus isegi ette kujutada (s 15-19). Kuidas üldse neist sündmustest aru saada?
Jeesus valmistab oma rahvast ette usaldama Teda, kes omab täielikku kontrolli asjade üle, isegi keset näiliselt juhuslikku vägivallatsemist. “Vaadake (ette)!” (s 5, 9, 23) on Tema hoiatussõnad. Jumala rahvas ei saanud põgeneda katsumuste eest aastal 70 ega ka hilisemate kannatuste eest, mida põhjustasid teised rahvad (s 8). Neid proovitakse järele viimse piirini (s 20) ning tuleb hetki, mil neil on suur kiusatus vältida konflikti ja valida kergem tee (s 6,21,22).
Kas keegi saab sellises olukorras üldse püsima jääda? Meilt võidakse oodata püsimajäämist, sest: kõigepealt me teame, et Jumal on see, kes suunab asjade käiku, ega lase hävingul kesta päevagi kauem (s 20), ning teiseks: Issand tunneb omi ning võtab nad enese juurde (s 27).
Need usklikud, kelldeele Markus kirjutas ei olnud silmitsi pelgalt “omaenda kultuuri häbistamisega, vaid otseses mõttes võimaliku hukkamisega”. Oht ähvardas reaalselt tervet kogudust. Ja neil oli vaja teada, nii nagu teistel, kes täna oma usu tõttu on surmaohus, et Jeesus ON Issand.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate